Mis Teie selles olukorrast arvate:
Lastehaiglas pandi lapsele diagnoosid ensefalopaatia ja kerge immuunpuudulikkus. (LHsse pöördusin ise) Juhised sealtpoolt: immuunpuudulikkusega käime 0,5a. tagant analüüse andmas ja esefalopaatia "kaebuste püsimisel neuroloogi konsultatsioon ja MRT"
Vaatasin et perearst ei arvesta oma tegutsemisel ja soovitustel Lastehaigla juhistega. Küsisin otse, et mida ta arvab. Sain vasuse "laps terve". No edasi ütleb ju inimlik loogika, et mis me seal lastehaiglas analüüse andmas käime kui laps terve; või ei ole perearst viitsinud teemaga tegeleda.
Küsisin perearstilt, kas võin loobuda korraslites kontrollidest lastehaiglas ja et tema nõusolekul ütlen sealsele arstile ära. Kirjalik vastus perearstilt:
" Arvan, et ei ole praegu vajalik eriarstide juurde minna. Las ta kosub ja kasvab. Emal ei maksaks " stressata " Elu on ilus. Nautige teineteist ja oma toredat last."
Lastehaiglast kirjalik vastus minu äraütlemisele:
"olen Teiega nõus selles osas, et lastehaiglasse ei pea sõitma, kui kodulinnas saab analüüse ja uuringuid teha. Hetkel ongi vajalik jälgida perearsti juures ja..."
(Kohapeal loomulikult analüüse ei tehta - tehniliselt võibolla küll, aga hindajat pole)
Täiendavale küsimusele, kas mu laps on siis terve või ei ole, perearst lihtsal ei vasta - nii et ma ei saagi aru, kas ta mõtleb seda väidet tõsiselt või mitte.
-----------
Niisiis skaala ühes otsas ensefalopaatia ja immuunpuudulikkus - lastehaiglast
skaala teises otsas - laps terve
ja mida mina siin keskel tegema nüüd pean........ (((((( ( söön rahusteid, aga kaua võib!)
ise ma võhikuna lapse juures suuri probleeme ei näe, aga ma ei ole varem kunagi väikese lapsega tegelenud ka. On mõned asjad mis kahtlema panevad, aga need võivad ka täiesti normaalsed olla - ma ei ole ju ekspert et hinnata, aga rääkida ei õnnestu. Enne 1.lause lõppu viiakse jutt mujale. Millegi pärast peab lastehaigla arst analüüse vajalikuks - põhjust ma ei tea. Võibolla formaalsus?
--------------
Mida soovitaksite?
Kuidas Teile see olukord tundub?
Rääkida ei õnnestu mul nendega ei õnnestu - jutt aetakse mujale.
-----
Arsti vahetamine ei sobi ja kolmadna arvamuse küsimine ka - küsitud mitmelt, seisukoha erinevad. Kogu teema liiga pikka ja keeruline et keegi niisama arvamiseks süveneks. VAJA OLEKS ARU SAADA KES MIDA OMA ÜTLEMISTEGA MÕTLEB. Palun aidake mõelda!
Tuleb arvestada, et arstiteadus on omaette kunst. Ja ei saa ette heita seda kui keerulisematest, detaili rohkemates küsimustes on kahel arstil kolm arvamust.
Väikse lapse puhul ei tasuks võtta liigseid riske. Mõistlik oleks kõik uuringud (saan aru, et need konkreetsed uuringud iseenesest, mida on soovitatud Teie lapsele, ei kujuta lapse tervisele mingit ohtu) mida arstid vajalikuks peavad võimalusel teha. Ülemäärane kontroll ei tee midagi halba. Küll aga annab kontrollimine kindlustunde ja vajadusel on võimalik asjakohane ja kiire sekkumine raviga.
(((((( ( söön rahusteid, aga kaua võib!)