Mure järgmine,et oleme kaaslasega koos varsti pea 2 aastat,kaaslase ema on kummaline naine,kes kontrollib iga päev või üle päeviti oma poega,millega see tegeleb,kus viibib jne. ( Poeg saab varsti 49 aastaseks),ilma,et keegi temalt palunud oleks,on jätnud oma poja pärast oma elu elamata,on nõus siiani ennast poja pärast kõhuli maha jooksma ning torgib ja susserdab meie vahele,helistab mulle salaja ja uurib,samas ei luba,et ma oma pojale sellest rääkida,et ta jälle helistas,ilmselgelt saan aru,et ta soovib,et tema poeg oleks üksik,et tal ei oleks ühtegi naist,on kade,et mina olen,aga tema ei saa olla.Ilmselgelt soovib kaaslane olla minuga,mitte aga oma emaga,teatavasti on mõttel aga suur jõud,kuna pensionärist emal ei ole huvisid,ega muud tegevust,kui mõelda oma pojast ja helistada-kontrollida,õnneks elab poeb välismaal ning emal ei ole jaksu nii kaugele sõita,muidu istuks ta seal,nagu kägu ja valvaks oma poega Ei oska enam,mida teha,kuidas käituda ja olla!?
Tunnete end häirituna oma partner ema äärmiselt sekkuva käitumise pärast oma poja ja teie ellu. Arvate, et ämm on teie peale armukade ja soovib, et ta poeg elaks üksi, ilma naiseta.
Ülemäära oma täiskasvanud poega klammerduv ema võib arvata, et selline kontrollimine ning muretsemine on just see õige oma-armastuse-näitamise-viis. Nii on ta harjunud lapse sünnist alates talle oma hoolimist väljendama ning kardetavasti see suhtlusstiil ka ei muutu, eriti kui tal endal puudub partner või kui suhted partneriga ei ole rahuldustpakkuvad.
Võin oletada, et kuna ämm helistab salaja teile ning uurib oma poja kohta, keelates talle sellest rääkida,- on teie partner avaldanud emale oma seisukohti liigse kontrollimise ja muretsemise osas. Selleks, et mitte lasta tõmmata end ämm-minia salaliitu, soovitaks ausalt ja samas delikaatselt sellest oma partneriga rääkida (kui soovite ausat ja avatud suhtlemist) ja mina-keeles mehele teada anda, milline on teid häiriv käitumine, mis kahju te sellest saate ja mida sellega seoses tunnete. Hinnanguvabade mina-sõnumite kohta saate täpsemalt lugeda:http://www.sinamina.ee/ee/noustamine/kkk/
See, kes peaks teie peres paika panema piirid suhtlemise sageduse osas, on ikka teie partner. Kui selliseid vestlusi tundub mehele ise keerukas pidada, soovitaks tal pöörduda koos emaga pereteraapiasse, kus spetsialist toetab ka selliste delikaatsete ja tõsiste mureteemade lahendamist.
Ei oska enam,mida teha,kuidas käituda ja olla!?