Palun abi. Tunnen ennast täiesti katkisena ja ei suuda usaldada partnerit. Olen 27 a vana, seega noor, aga mõne (meeldejäävalt halva) kogemusega juba.
Minu partner olevikus (juba 2 kuud):
* Tore, kena neiu (23). Ta on kõigiga väga sõbralik ja alati särav. Tal on palju meestuttavaid, väidetavalt kaks "lapsepõlvest saadik meessõpra", tal on olnud kogemusi ka samasooliste partneritega. Ta suhtleb väga aktiivselt sotsiaalvõrgustikes. Elame temaga eraldi (3 tundi vahet), jõuame koos aega veeta vaid reedeti ja nädalavahetustel. Suhtleme muudel päevadel ise sotsiaalvõrgustikus ja telefonitsi.
* Ütles mulle, millal veetis meie suhte ajal aega eraldi oma lapsepõlve meessõpradega. Ütles, et ühega läksid nad koos baari natuke istuma, juttu ajama. Teine oli ärireisil ja peatus päeva jooksul (ma ei tea, kas öösel) minu partneri juures, väidetavalt tegi kaugtööd tema juures sülearvutis. Minu partner saatis mõlema kokkusaamise kohta mulle selfie-pildid, kus tema istub koos oma meessõbraga ja teeb tema arvates naljakaid nägusid temaga. Ma ei näidanud armukadedust välja ja mõlemal korral soovisin talle hästi aega veeta ning ise nutsin kodus kui keegi ei näinud.
* Me ei ole eriti arutanud, millised ootused meil on suhte vastu, aga ta vähemalt avaldas, et eeldas, et me ei maga kõrvalpartneritega. Vastasin talle, et eeldasin sama.
Minu kogemus minevikust, kahjuks, tundub mulle nagu trauma või koorem, mida ma hea meelega ei kannaks ja sooviksin unustada.
* Olen pealt näinud ja läbi elanud mitu petmist (st püsisuhtes kõrvalpartneriga lubamatu magamine + sellega kaasnev varjamine ja valetamine).
* Kahjuks olin kord ka selles rollis, et olin ise kellegi kõrvalpartner, mida väga kahetsen seni.
* Ma tunnen sügavat hirmu, et partner võib varjata, valetada, ja veelgi enam et avaldab ta tõenäoliselt petmise fakti kõige ebasobivamal hetkel, kui teine on kõige haavatavam, näiteks väga tõsise tüli või lahkumineku käigus.
* Samuti tean kogemusest, et võib juhtuda, et kõrvalpartner või tuttavad avaldavad petmise fakti ja siis ma kardan, et pean tegelema selle piinliku jutuajamisega, kus partner peab valetama mõnda aega kuni saab aru, et tõendid on olemas.
* Ma tunnen hirmu, kui partner ütleb, et tal on vastassoost "lihtsalt sõber", sest ka minu kõik suhted on saanud alguse nii, et partner tutvustab mind kõigile lihtsalt sõbrana alguses kui kõik on veel ebaselge. Lisaks, selles mõttes on erinevad suhtevormid Eestis nüüd aktsepteerivad, seega ma kardan nüüd ka partneri liiga lähedaseid sõbrannasid, et nemad võluvad partneri ära.
* Ma tunnen hirmu, kui partner ütleb, et vaatab lihtsalt filmi või veedab koos eraldi privaatselt aega teise inimesega. Ma kardan, millega nad võivad tegelikult tegeleda.
* Ma ei taha uurida välja, kellega partner sotsiaalvõrgustikes suhtleb ja millest. See on ebaseaduslik ja ka nõme.
Kõige rohkem aga:
* Ma kardan, et kui ma peaks oma tundeid partnerile avama, siis ta peab mind nõrgaks, siis ta suhtleb teistega või petab mind lihtsalt kiusu pärast või ei hakka üldse ütlema, millega tegeleb, ja varjab tõelist petmist, mitte "lihtsalt filmi vaatamist".
* Ma lugesin teisi teemasid siin, kus soovitatakse mina-vormis sõnumeid ja avatud suhtlemist ning peegeldamist... Ma ei saa seda kasutada. Ma kardan, ta peab mind nõrgaks, armukadedaks inimeseks. Eeldus on, et armukade inimene ei arva, et ta võib leida kedagi paremat, sest armukade inimene peab ennast väärtusetuna võib-olla. Järelikult, kui ma näitan üles armukadedust, olen ma tema silmis (kas või alateadlikult) väärtusetu ja nõrk mees.
* Lisaks, aga isegi kui ma saaks teada tõtt, kas ma tahan seda teada kui see on valus? Samuti lisaks, kui tõde on tõesti selline, et partner on olnud mulle 100% truu, siis kes ma olen pärast seda? Lollina tunneksin ennast siis. On olemas atraktiivne kuvand "tõsine vaikne tugev mees", mitte "jutukas tundeid avaldav armukade mees".
Kogu see teema ja (muidu mind rahuldav) suhe ajab mind nutma ja sügavat valu tundma kui keegi ei näe.
Kuidas te soovitaksite mul läheneda siin olukorrale? Internetiotsingu tulemused on vastuolulised: mõni ütleb, et usalda oma kõhutunnet, see ei valeta kunagi; teine ütleb, et ära usalda oma kõhutunnet, sest see võib olla traumeeritud mineviku pärast, ja et pigem avaldatud armukadedus tõrjub teist inimest kaugemale.
Teil on paarikuuline suhe, kuid olete väga ebakindel, sest teated, mida teie partner teile oma sõbrasuhete kohta edastab, teevad teile haiget. Teil on varasemalt olnud kogemusi, kus teid on petetud. Olete petja rollis olnud ka ise. Lisaks pelgate, et partner peab teid nörgaks ja väärtusetuks.
Eelkõige soovitan teil endale selgeks teha, mida te paarisuhtes aktsepteerite ja mida mitte. Siinkohal ei ole olemas ainuõiget normaalsust. Kui te olete endas selgusele jõudnud, peaks seda olema üsna kerge teisele edastada. Parim moodus on tõesti mina- sõnumid. Kui endast teisele mitte teada anda, siis on väga suur tõenäosus, et tekivad erinevad ootused, erinevad tõlgendused olukordadele jne. Kui kaua te oleksite nõus niiviisi "vale minana" paarisuhtes jätkama?
Praeguses olukorras ei soovita ma hakata uurima, kas teie uus partner on olnud teile truu või mitte. Pigem vaadake tulevikku. Väljendage selgelt, mida ootate, mis osas sooviksite teha kokkuleppeid, millised olukorrad teevad teile haiget ja mida te ei ole nõus aktsepteerima. Leppige kokku, kuidas te edaspidi oma vanade tuttavatega suhtlete. Kui teie nägemused kokku ei lange, siis ehk on mõistlik kaaluda, kas jätkata seda suhet või mitte?
Selleks, et oma enesekindlusele tuge saada ja paremini mõista, mida tegelikult vajate, võiksite kaaluda psühholoogi vastuvõttu.
