Oleme kooselu elanud 10 aastat, milmest viimased 5 aastat koos lastega.
Kõik oleks ju justkui ideaalne:ühine kodu, 2 last, kindlad töökohad jne. Materiaalne pool võiks olla natuke rohkem kindlustatud, aga saame hakkama...
Mis siis mureks?! Mees ei näita tundeid välja.
Ma ei tea enam, kas tal ongi tundeid minu vastu!? Kui sellel teemal juttu teha, siis on selline üleüldine...ahh ära kujuta endale asju ette, sa tead ju küll et armastan sind. Kui iga hommik enne tööle minekut vms. teda musiga ära saadan, siis tundub swe nii peale surutud. On ka olukordi kui nähvab, ahh kas peab koguaeg musitama. Õhtuti soovin mina head ööd kallis, siis ka naljatab, ahh ära poe: olgu olgu nalja tegin. Olen lastelw kindla päeva reziimi seadnud et hiljemalt 21 nad magvad, et oleks kvaliteetaeg meile. Siis jah vaatame koos telekat, millest tema siis on vahepeal telefonig internetis jne.
Romantik pole ta kunagi olnud. Koos väljas käimsis on väga harva. Nüüdseks põhjuseks väiksed lapsed, keda ta ei uslalda isegi minu/enda ema hoolde.
Oleme rääkinud ka abielust. Tema jaoks see mõtetu paberimajandus ja paber ei anna midagi. Kuna tal on ka kohtutäituriga kokkupuude, siis ei taha ta mulle lisa muresid ja kohustusi ja seega ei saa ka abiellud.
Hästi, võin ju ka niisama koos elada, aga kas siis ei oleks tore ka natukenegi oma tundeid ja hoolivust välja näidata. Ise seda tehes tunnen end nii pealetükkivana
Tunnete puudust mehe tähelepanuavaldustest ja tunnete väljendusest ja kui seda pole piisavalt, siis püüate seda ise esile kutsuda, kuid jääte siiski pealetükkivuse tõttu rahulolematuks. See on ka mõistetav, sest see pole ju seesama kui tunda mehe enda huvi ja algatust õrnutseda.
Kuid nagu kirjutate, pole teie suhetes ka varem romantikat olnud. Seega oleks see pigem üllatuslik, kui nüüd peale kümmet aastat kooselu mees romantiliseks ja tundeliseks muutuks. Muidugi ei tähenda see omakorda, et te ei võiks sellest puudust tunda ja soovida, et mees oma hoolivust rohkem väljendaks või siis vähemalt teie algatusi ei tõrjuks. Endalt võite siiski küsida, kui juba algusest saati oli vähem romantikat, siis miks just nüüd see teid häirima on hakanud? Kuivõrd suhtealguses mees oma tundeid väljendas ja kas tundsite tema hoolivust. Võib ju olla ka nii, et ta hoolib ja tema jaoks on teie suhe ja pereelu kindlustunnet, kuid soovite erineval määral lähedust ning väljendate erineval viisil hoolivust. Nii võib tema jaoks olla esmatähtis, et peres oleks stabiilsus majanduslikult, hoolitseb selle eest, et perel poleks millestki puudust ja lastest kasvaksid tublid inimesed ning veidi vähem oluliseks peab ta hellitusi ja romantikat. Teie jaoks võib aga olla lahke sõna, kompliment, põsemusi väga oluline, mis kinnitab, et teil on kõik hästi. Kuid mees ei pruugi mõistagi, et see teile nii tähtis on, et seate kahtluse alla tema hoolivuse teie suhtes.
Lühidalt öeldes, võibki olla nii, et olete lihtsalt erinevad inimesed, erinevate arusaamadega, mis tähendab hoolivus ja erinevate vajadustega läheduse väljendamises. Muidugi ei saa keegi teine aga öelda, kas peaksite nende erinevustega leppima ja rahul olema või mitte. Kuid neil teemadel rääkimine võiks aidata siiski teil teineteisest paremini aru saada.
Mis aga puutub pealetükkivaks muutumisse, siis lihtsustatult võiks öelda, et kui tõesti teile endal jääb algatustest mõru maik, siis tasub ehk veidi taanduda ja jätta võimalus mehel ise huvi näidata. Kui teie olete piisavalt initsiatiivikas, siis pole ju mehel võimalust ega vajadust seda ise väljendada. Seda enam, kui te ise olete hakanud end pealetükkijana tundma, siis teie pettumus mehe reaktsioonist rikuks ju jätkuvalt midagi ilusat ära. Meenutage koos, kuidas on varem olnud, kui tundiste, et mees huvitub ise lähedusest ja väljendas hoolivust ning mis tegi koosolemise hetked vastastikku ihaldusväärseks.
