Kas on võimalik suhet üleval pidada, kui üks elab ja õpib Tartus ja teine Tallinnas, ning saavad umbes 3-4 korda kuus kokku, nädalavahetusteti? Minu jaoks, 200 kilomeetrit ei ole pikk maa, kuidas teile tundub?
Saan aru nii, et praegu on teil kaugsuhe ja mõned kohtumised kuus teile sobib. Küsimus ongi selles, kas see sobib teile mõlemale. Ühest vastust ja reeglit ei ole, kui kaugel teineteisest olla ja kui tihti kohtuda, et tagada suhte toimimine. Küsimus on ju ka selles, kui kauaks, st kas see on ajutine. Samuti tuleb arvestada erinevat lähedusevajadust ja üldse erinevaid arusaamu ja viisi suhetes olla. Nii võib olla, et üks tahab pidevalt tunda teise kohalolu, igapäevaselt koos toimetada, teisele piisab vahetevahel kohtuda ning vajab aega hoopis omaette olemisteks. Samuti võib üks vajada palju füüsilist lähedust ja intiimsust, teine jälle vähem, ühele piisab mõned korrad helistamised nädalas, teine tahaks igapäevaselt jagada oma elus toimuvat jne. Küsimus ongi selles, kuidas nende erinevustega toime tullakse ja kuidas teineteise vajadustega arvestatakse. Kindlasti on olulised veel paljud asjaolud kaugsuhte toimimisel. Näiteks seegi, kas eemalolek on vaba valik, kaua kestnud, kas eelnenud on kooselu ja kas on teada ühised tulevikplaanid jne. Oluline suhte toimimiseks ongi need asjaolud omavahel läbi arutada ja leida parimad lahendused. Kui veel üldistada, siis hea suhe toimib ikka läbi selle, et ollakse teineteise jaoks piisavalt olemas, seda nii füüsilises kui emotsionaalses tähenduses. Lähedust, usaldust, kindlustunnet ja suhtele pühendumist on kaugsuhtes märksa raskem saavutada ja hoida kui reaalselt koos olles.