mind häirib, et mu elukaaslane on täielik macho. Kui temaga 14 aastat tagasi kohtusin (mina olin siis 16, tema 1, siis tegelikult mind võlus see "kõva mehe" imago, aga tänaseks on elu mind palju muutnud ja nüüd mind hoopis häirib see.
Milles see macholikkus väljendub - näiteks ei käi ta toidupoes, see on naiste ülesanne, kõik mehed, kes toidupoes käivad, on "sussid". Mähkmeid ta ei vaheta, lastega mänguväljakul ei käi jne. Igasugused õrnused, ilusad sõnad, lillede jms toomine on "täielik jama". Kõik, mis puudutab tundeid (va viha, seda oskab hästi välja elada), on täielik tabu. Ükspäev lugesin talle ette Stingi tsitaadi "Sa oled mees alles siis, kui oskad naisi õigesti kohelda" ja tema vastas selle peale, et Sting ongi ju pede. Ma olen talle püüdnud vihjamisi ja ka otsesõnu õelda, et ma vajan tähelepanu, hellust, hoolitsust, aga talle ei jõua see kuidagi kohale, pigem tekitab trotsi.
Ma tunnen kõigest sellest nii suurt puudust, et mul on selline tunne, et kui mingi võõras mees seda kõike mulle pakkuda sooviks, siis ma lihtsalt sulaks. Ma küll (veel) armastan oma meest, aga selline kooselu on väga raske. Olen küll suhtes, aga samas nii üksi. Elada koos, nagu majanaabrid veel 15 aastat... No ei, nii ma küll ei suuda.
Ma saan aru, et paljuski on see kõik tema lapsepõlve taak, aga seda enam muuta ei saa. Ma saan väga hästi aru ka sellest, et inimest saab muuta ainult tema ise, aga kas on kuidagi võimalik teda suunata/aidata?
Teil on õigus, inimest saab muuta vaid tema ise. Nagu välja toote, on teie mees olnud nö macho kogu aeg, tutvumise päevast alates tänase päevani välja. Olete püüdnud talle teada anda oma vajadustest läheduse ja helluse osas ning kahjuks on teie püüdlustele vastatud hoopis trotsiga (vastupanuga siis) ning tunnete end seetõttu üksildasena.
Oma vajadustest, ootustest ja soovidest tulebki paarisuhtes rääkida- keegi teine ju seda meie eest ei tee. Paraku võime seda endagi teadmata teha viisil, mis partnerile tundub süüdistav, etteheidetena kõlav ning pole ime, et seepeale endasse tõmbutakse, trotsi täis minnakse...kellelegi ei meeldi ju kuulda, et tema pärast teine inimene õnnetu on.
Teie paarisuhte tulevik on ebakindel, kas teie mees teab seda?
Soovitaksin teil paarina tulla PREP-suhtekoolitusele. Oma mehele saate koolitust serveerida, a la: autoga käiakse igal aastal hoolduses, paarisuhtega käiakse samamoodi.
PREP-paarisuhtekoolitusel käsitletakse turvalisel moel (paarid räägivad olulistest teemadest omavahel, mitte grupi ees) järgmisi olulisi teemasid: efektiivsed suhtlemis- ja probleemilahendusoskused; kuidas toime tulla erinevuste ja erimeelsustega;
teadvustatakse ja vajadusel kohandatakse ootusi abielu ja teineteise suhtes;
käsitletakse erinevaid võimalusi, kuidas ühine rõõm, lõbu, sensuaalsus, seksuaalsus ja sõprus aitavad murda igapäevarutiini ning hoida ja taastekitada lähedust paarisuhtes;
arutletakse armastuse, andestamise ja teine-teise toetamise üle paarisuhtes;
innustatakse pühendumusele ja kohusetundele ning aidatakse näha kooselu pikaajalise partnerlusena.
Huvi korral saate lähemalt lugeda: www.prep.ee, registreeruda koolitusele saate: http://prep.ee/kalender/
Mitmed paarid, kes on osalenud prep-suhtekoolitusel, on jätkanud oma suhte parendamist paari- või pereteraapias.
Loodan, et saate paarina koolitusel osaleda ning teie suhe muutub teile mõlemale enam rahuldustpakkuvaks!
, siis tegelikult mind võlus see "kõva mehe" imago, aga tänaseks on elu mind palju muutnud ja nüüd mind hoopis häirib see. 