Tere.Olen nõutu.Minu eksmees ehk lapseisa leidis endale uue elukaaslase, kes nõuab et eksmees läheks kohtusse ja nõuaks minu ja tema ühit last endale.Meie elulugu siis selline.
Elasime 5 aastat koos ja see ei olnud lihtne.Otsida põhjust koguaeg et mis küll ma valesti tegin et ta vahetas sõbrad oma lapse ja naise vastu.kui järsult see muutus ja muutis koguelu.Leidsin inimese kes oli alati toeks ja toetas rahaliselt nii mind kui ka minu poega.Läksin eksmehe juurest minema ja kolisin nüüdse uue elukaaslase juurde.esialgu elasime kui lihtsalt tuttavad koos ühe katuse all.Sai pidevalt käidud eksmehe juures et näidata poega mis nüüd kolme aasta jooksul aru sain oli mõtetu.Kunagi teda kaine peaga ei näinud va 4 korda kui ta töölt tuli ja alkoholi osta ei saanud.Nüüd leidis eksmees endale uue kallima kes tahab et eksmees nõuaks lapse endale taotlemist.Kuna ma lõpetasin temaga suhtlemise ja astusin lapsega koos selle mehe elust välja et tema naine ei jätaks teda maha.Eksmees pole selle ajajooksul kordagi toetanud va nüüd kuu aega tagasi kui nõudsin kütteraha kinni maksmist.Muidu olen mina olnud,see koos oma elukaaslasega kes on mu poega kasvatanud kui enda oma ja oleme aidanud eksmeest rahaliselt kui laenu küsis aga tagasi makseid ei ole saanud.Jah tunnistan et sõimasin ta uut naist smsside teel kuna siis lõpuks lõpetas see naine kontrollimese paariks päevaks.Nüüd on möödunud kuu kus lapseisa pole huvi tundnud aga ega ta eriti ei tundnud huvi siiski kui seal külas käisime.Sooviks sellist infot et mida ma peaksin ette võtma ja kas on midagi ette võtta.Tean mida tähendab pärisisata elamine ning ei ole soovinud oma pojale sellist elu.
Teie ja teie endise elukaaslase ja lapse isa vaheline suhe on olnud katsumusterohke. Nüüdseks olete lahus, mõlemad uues suhtes, kuid probleemid on endiselt päevakorral.
Mõistan, et olete soovinud oma pojale parimat, kuid praegu tunnete, et olukord ei ole teie kontrolli all. Olete ise haiget saanud ja tõenäoliselt haiget teinud ka oma eksile. Enamjaolt juhtub see tahtmatult, kuid mõnikord vihahoos ka tahtlikult. Võib olla on nii, et põhilised mõtted, mis tulevad pähe on:”Aga ta alati…/ Aga ta mitte kunagi…..” jne.
Lahkuminekuga kaasneb sagedasti n.ö. endise partneri demoniseerimine, kus kõik ebameeldivused ja halvad omadused ning olukordade põhjused omistatakse justkui deemonina näivale eksile. Mõnikord saab selleks aga hoopis eksi uus partner.
Usun, et teil on kindlasti võimalus olla pojale heaks emaks ja te saate palju ära teha, et luua võimalus selleks, et tema isa saaks talle olla heaks isaks. Paraku on see võimalik vaid siis, kui suudate lapsevanematena OMAKASUPÜÜDMATUT KOOSTÖÖD teha. Te ei pea oma eksi armastama, ta ei pea teile meeldima, te ei pea mõistma tema valikuid, kuid te peate olema valmis asjade arutamiseks, emotsioonivabaks suhtlemiseks, kokkulepete ja vajadusel kompromisside tegemiseks. Lapsele loob turvalise kasvukeskkonna vaid see, kui ta näeb, et te täiskasvanutena võtate koos vastutuse ja otsustate tema eest, kuidas asjad käivad. Suhtlemine ei peaks kindlasti toimuma läbi lapse:”Ütle isale/ emale, et…” Solvavate sms`de ja meilide saatmine tuleks lõpetada, neid saades tuleks neid ignoreerida. Lapsel on vaja turvaliseks arenguks nii ema kui isa. Minu kogemus ütleb, et lahku läinud vanemad on valdavas enamuses siiski võimelised koostööks. Mõnikord läheb selleks rohkem, mõnikord vähem aega. Kui solvumine, haigetsaamine, valu, pettumus, viha jt. emotsioonid on ühel hetkel suudetud kõrvale panna, avatakse silmad ja avastatakse:Mida me oma lapsele küll teeme?
Soovitan teil protsessi kaasata pereterapeut/ nõustaja, kellega koos olukorda analüüsida ja kes aitaks teil koos lapse isaga elukeskkond lapse jaoks jälle turvaliseks muuta.
Soovin kõike head!
