Tere. Kohtun ühe mehega juba 4 kuud. Alguses oli kõik üsna kenasti, kui nii võib öelda. Eks ikka oli asju, mis häirisid ja sai ka öeldud, mille peale ta pigem püüdis end parandada. Kuna me elame erinevates linnades, siis alguses oli pigem suhtumine, et kohtume, kui aega on, mitte et sellest kohe mingi suhe peaks alguse saama.
Mingi hetk edasi tegi ta nö ettepaneku, et me enam ei defineeri ennast vallalisena. See toimus hetkel, kui ma olin tüdrukutega teises riigis pidutsemas ja tundus olevat ajendatud armukadedusest. Siiski oli see märk, et oleme nö koos ja asjad pigem läksid ülesmäge.
Nüüdseks on ta mind oma vanematele tutvustanud, samuti oma tütrele eelmisest suhtest ja muidugi sõpradele. Asi on justkui edasi arenenud ja oleme saanud viimasel ajal rohkem aega koos veeta. Mis on aga juhtunud, on see, et ta on hakanud minu vastu isekaks ja manipuleerivaks muutuma just alates sellest, kui see meie vaheline lähedussuhe on rohkem välja arenenud. Tunnetan aga nüüd teistsugust aurat meie vahel ja mu sisetunne toob meelde ajad, kui olin väga manipuleerivas suhtes 10 aastat tagasi, mida ma defineeriks vaimse vägivalla all kannatamiseks. Kõigele lisaks on hetkel teine kord, kus ta annab mulle nn 'silent treatmenti' ehk siis miski käis talle närvidele ja selle asemel, et minuga ilusti või üldse kuidagi asja arutada, on ta täiesti eemaldunud ja vait. Seekordsele vaikusele eelnes tohutu vihapurse minu vastu, mida on ka paar korda varem tema puhul ette tulnud. Ehk siis, kui küsin valet või häirivat asja, siis ta ütleb, et selline küsimus viib teda täiesti stressi (tegelikult on tõesti olnud tegu pigem tühiste küsimustega millegi kohta tema tegevuse juures). Mulle jäi seekord kõigest sellest mulje, et tema poolt on suhe läbi, samas ta ei ole mulle seda öelnud, vaid lihtsalt vihastus minu peale ja kadus ja minu sisse hakkab pugema tunne, et see on minu süü. Ma ei suuda enam selles ebameeldivas stressiolukorras aru saada, et kas ma olen selle ära teeninud või on tegemist manipulatiivse mehega, kellest oleks targem lihtsalt eemale hoida.
Kuidas ma saan aru? Kas 'silent treatment' on mingites olukordades õigustatud? Kas ma peaksin vabandama millegi pärast? (ei olegi suurt sellist olukorda, et oleks millegi pärast üldse vabandada) Kas peaksin andma ultimaatumi (ilmselt siis kuidagi sõnumi teel)? Kas peaksin lihtsalt vaikselt ootama, kui ta tuleb minu juurde tagasi (kui üldse tuleb)? Kas peaksin üritama talle lihtsalt edastada teate, et ta on mulle oluline ja kallis?
Nii raske on sellises tõrjutud vaikuses midagi üldse ette võtta.
Olete suhtes mehega, kellega näisid alguses asjad kulgevad õiges suunas ja teie vajadustele vastavalt. Suhte arenedes aga ilmnes mehel manipulatiivne käitumine, mis väljendub pisiasjade peale ärritumises, demonstratiivses vaikimises ja eemaldumises ning teie eemale tõrjumises. Olete ka varasemas suhtes kogenud vaimset vägivalda ning soovite teada, kuidas käituda praeguses olukorras.
Tavaliselt peetakse vägivalla all silmas füüsilist või verbaalset akti või tegu, tegelikult võib aga ka vaikimine olla raske vägivald. Taoline käitumine, mida kirjeldate, näib olevat selline verbaalne vägivald, emotsionaalne kuritarvitamine, kus üks osapool ei räägi, vaid väljendab teisele oma meelepaha, hukkamõistu ning põlgust mitte-verbaalsete žestidega (ka demonstratiivne eemalehoidmine on selline žest). Sellist käitumist võib defineerida kui manipulatiivse karistustuse vormi.
Inimene saab olla suhtes õnnelik vaid siis, kui ta on teadlik oma vajadustest, ootustest, tunnetest, ning saab neid turvaliselt partnerile avaldada. Kui see nii ei ole, peaks selle teemaga tegelema. Nõustun, et ilma suhtlemata – tõrjutud vaikuses – on tõesti keeruline midagi ette võtta, seega taastage esmalt kontakt. Võiksite mehele teada anda, et ta on teile oluline, kallis, kuid samuti selgelt väljendada, et tema taoline käitumine ja probleemilahendusviis ei ole teile vastuvõetavad. Kui teie partner on valmis selle teemaga tegelema, ausalt rääkima, oma ehedaid emotsioone avama ning lahendusi otsima – ehk kui ta näeb oma rolli, oma panust kiivakiskunud suhtes, vaid siis on võimalik suhet nn ravida ja seda edasi viia. Näib, et teie suhe tõesti vajab uuele tasemele arendamist. Kui te ise jääte selles osas hätta, võiksite pöörduda spetsialisti poole (pereterapeut, perenõustaja, psühholoog). Kui jätkate samamoodi, siis on tõenäoline, et sellised olukorrad, nagu kirjeldate – mees eemaldub ning teie kannatate - korduvad.
Pidage meeles, et suhtes on kaks poolt. Teie partneril on ehk raske olla iseendaga kontaktis ja ta kaldub manipuleerimisele, kuid ei ole võimalik edukalt manipuleerida, kui teine poolt sellele ei allu. Seega, võiksite ka eneseanalüüsiga tegeleda (vajadusel professionaali abiga), et saada sellest korduma kippuvast suhtemustrist välja.
