Registreeru koolitusele

Liitu uudiskirjaga


Foorum :: Suhted elukaaslasega :: kust abi saada?

lammas
Külaline
Postitatud 02.04.2016 kell 21:30
Tere! Oleme mehega hetkel sihukeses punktis, et kumbki ei tea kas jätkata kooselu vôi minna oma teed, eks raskemaks teeb olukorra ka see, et meil on lapsed ja meie kahe jaoks pole üldse aega. No ei ole lihtsalt... Pole ka hoidjaid lastele.
Mees ütleb mulle pidevalt, et ma ainult virisen ja vingun ja ei tee temast üldse vàlja, ei hooli temast ega tunne huvi ta vastu, ei ütle mjdagi head ega tunnusta teda ja olen ennast hooletusse jàtnud. Ma enda arvates pole küll nii isekas, just emaks saades olen esikohale pannud lapsed. Nendele olen kóik muretsenud ja ennast olen tõesti muutnud mingiks zombiks, ma ise ka ônnetu selle pärast ja tegelen sellega et oleksin jälle selline nagu enne emaks saamist.
Ma lihtsalt ei tea mjda teha. Praegune mees on mu 1.armastus, pole enne kellegi teiisega suhtes olnud, temal see eest on suhteid olnud palju. Hetkeks oleme koos olnud ligi 7a. Aga ma ei tea kuidas edasi liikuda? Olen vist nii palju ema rollis sees et tôesti ei tea kuidas naine olla... No ei saa ju ega sobi kuidagi kanda enam kleiti niisama ôue mineku pàrast vói osta mingi kallis seksikas pesu... no ei ole see sama enam mis ilma lasteta juu. Ma enda arvates teen tôesti kóik selle nimel et olla mehele olemas, ütlen et armastan teda, kallistan, teen süüa. Aga ma ei tea mis veel puudu on? Olen ise kasvanud väga ligadi logadi perekonnas ja pole kunagi varem nàinud kuidas on õige mehe-naise suhe... seega ei oska ma ka ise midagi välja nuputada.
Kas oleks abi perenôustamisest? Või on probleem ainult minus ja oeaksin üksi hakkama psühholoogi juures kàima?
Ma ei taha oma mehest ilma jääda südames, sest ta on parim mis minuga juhtunud on, aga ma ei taha ka et ta peaks õnnetuna minu kõrval olema. Minu kes ma ei kuula ta juttu ega huvitu ta tegemjstest ja pole vaatamiseks. Ma ei tea, äkki.ma olen tõesti nii jube inimene, et nagu mees ütleb, et minu jaoks peab mees lihtsalt olemas olema ja kui ta palub siis ütlen vahel paar head sõna...
Ma ausaltòeldes ei saa aru kuidas ta saab mind niimoodi nàha? Jah mu aja võtavad lapsed ja tõesti nende tôttu nàen välja nagu zombi-riided tihti mustad ja juuksed sorakil ja välimus lääpis. Aga ma tahaks siiski asja parandada, kui on vôimalik?
Kelle juurde peaks pöörduma? Kas on ka mingi telefoni number kuhu helistada? Kuidagi piinlik oleks minna koos kuhugi nôustaja vn juurde, et ise nagu ei saa hakkama... :/ Ja ei tea kas meeski oleks nóus tulema.
Marge Vainre
Pereterapeut, Gordoni perekooli koolitaja
Postitatud 05.04.2016 kell 17:49
Alustades küsimusest, kas peaks pöörduma abi saamiseks, siis pean loomulikuks, et paarid käivad nõustamas, et suhe toimiks ja nii, et oleks vastastikune rahulolu. Samuti on vägagi mõistetav, et lapsed võtavad suure osa ajast ja energiast ning sageli jääbki siis paarisuhe liialt tahaplaanile, etteheited kerged tulema ning seeläbi järjest enam kaugenetakse teineteisest.
Nii on ka teie jaoks ema roll võtnud suure osa teie ajast ja energiast ning ja seejuures jäänud kahjuks vähe mahti selleks, et pöörata tähelepanu endale ja mehele. Selleks, et te jaksaksite ema rolli kanda ja sellest rõõmu tunda, olekski parim, et paarisuhe toimiks ja tunneksite end naisena hästi. Seega igal juhul on oluline panustada paarisuhele – sellele toetub kogu pereelu. Veelgi enam, heast suhtest mehega ammutaksite tuge ja saaksite energiat, tunneksite end hästi. Ka lapsed vajavad õnnelikke vanemaid.
Ma saan aru nii, et teis on olemas valmisolek oma suhet hoida ja sellesse panustada. Lisan veel, et suhe toimib ikka vastastikusel alusel. On ju paarisuhete toimimiseks vaja kaht, kes tahavad panustada ja tunnetavad oma osa suhte õnnestumises. Muretsete, kas peaksite midagi ise endaga ette võtma ja kas probleem on teis. Ma arvan, et küsimus pole niivõrd selles, kas probleem on teis või mehes, pigem võiks sõnastada nii, et probleem on teie suhtes, st viisis, kuidas lahendate probleeme, kuidas jagate vastutust ja kuivõrd rahul te olete sellega, kuidas teil peres ja paarisuhtes asjad on. Isegi kui leiaksite aega teha uus soeng ja panna sagedamini end kenasti riidesse, ei pruugi see ometi teie suhet lähendada. Kuigi teie enda hea enesetunne ja eneseväärtustamine on oluline ja kui te tunnete end siis enesekindlamalt, kui näete hea välja, siis see teeb head. Kuid see ei peaks olema lisamure ja kohustus, vaid kooskülas teie enesetundega. Aega endale, et näha välja puhanum, värskem, atraktiivsem ja rõõmsam, saate ehk juurde siis, kui teil õnnestuks kohustuste koormat omavahel jagada, tunda, et mõlemad hoolite teineteisest ja usute, et olete teineteisele olulised.
Soovitan väga pöörduda koos mehega pere- või paariterapeudi poole, et leida viise, kuidas olulistel teemadel rääkida. Koos mehega just sellepärast, et tema saaks rääkida enda eest ja mõistmine toimuks teie kahe vahel. Meie kodulehelt leiate pereterapeutide kontakte, lisaks on infot ja kontakte üle Eesti veel www.pereterapeudid.ee.
Kas see vastus oli abistav?
Näita kõiki postitusi (3)
Kirjasaatja soovil saab sellele teemale vastata ainult perekeskuse spetsialist.
-->

Kommentaarid:

Aitäh!

Täname Teid tagasiside eest!