Mul on järgmine mure. Olen oma elukaaslasega koos olnud pea neli aastat. Kaks nädalat tagasi petsin teda esimest korda. Nädalake tagasi olin vahekorras selle inimesega. Ning oleme lähedasemalt suhtlema hakanud. Kuid mõistsin, et too noormees käitub teise neiuga samaaegselt samamoodi nagu minuga. Siiski koos töötades ja pidevalt läbi käies, on mingid tunded ja raske on näiteks flirdile ei öelda. Tunnen end niivõrd rumala ja väärtusetuna.
Tean, et elukaaslane ei vääri sellist kohtlemist ja ta on ikkagi mulle kallis. Peas on nii segased mõtted. Osalt arvan, et oleks õigem elukaaslasest lahku minna, aga samas ma ei taha talle eluski seda valu, et ma räägiksin talle mis ma tegin. Teisalt ma tahan temaga koos olla, aga kardan uuesti eksida. Samas võimalik, et kardan lihtsalt üksi jääda.
Ühelt poolt tunnen, et petsin oma meest ja teisalt tunnen end petetuna. Sest töökaaslane väidab, et ei suuda valida. Mina aga ei viitsi niiviisi oodata. Segane..
Palju vastakaid tundeid ajavad teid segadusse. Saate küll aru, mis on mõistlik ja kohane, kuid see ei aita teid toimida nii nagu näiks õige. Sellest ka kartus uuesti „eksida“ ja see võib tähendada nii kõrvalsuhet kui jäämist suhtesse üksi olemise vältimiseks. Tundub, et praegu vajaksite aega iseendasse süüvimiseks, et teadvustada mitmeid olulisi asju. Näiteks seda, mida otsite ja ei ole leidnud suhtes praeguse elukaaslasega. Mida vajate, et pühenduda nii, et te ei oleks ahvatletav flirdile teistega. Kui teis on valmidus seda endas avastada ja jagada partneriga, siis see on peamine, mida enda ja oma suhte heaks teha saaksite. See võib olla üsna keeruline protsess, sest pole konkreetset retsepti, kuidas seda teha ega nõuandeid, mis tagavad edu, kuid avatud ja usaldusliku suhte poole püüeldes on võita rohkem kui kaotada. See loob läheduse, mida te kõrvalsuhtest ja flirdist ei saaks. Võimalik, et vajate ka iseenda aktsepteerimist ja andestamist – pole ju teiega midagi valesti, et töökaaslane mõjus ligitõmbavalt või kui olete tundlik teiste meeste tähelepanu suhtes. On ju üsna loomulik olla meelitatud, küsimus on rohkem selles, kuidas tunda end oma elukaaslasega eriliselt ja väärtustatult. Võite võtta juhtunut kui äratuskella, et nüüd selgemalt leida tee, kuidas edasi.
Mõelda võiks ka sellest, millest räägib teie hirm jääda üksi ja sellest tulenev leplikkus olla suhtes, kus te pole õnnelik (kui see nii peaks teie jaoks olema nagu viitate). Kuigi on loomulik tahta kellegagi suhtes olla, ei peaks see olema vaid üksilduse vältimine. Millega teil seostub üksi olemine? Milline on selle tähendus teie silmis?
Suurem eeldus suhte õnnestumisel on neil, kelle enesehinnang ja väärtustamine ei sõltu teistest ega kuku ka kokku ilma suhteta. Kui sellised kaks küpset eraldiseisvat isiksust kokku saavad, siis
võib on suhtes olles vähem riske, ei oodata, et teine vastutab õnnelikuks tegemise eest ega poleks kompensatsiooniks millelegi. Kuid see ei tähenda muidugi seda, et ei võiks olla haavatav ja oodata teiselt toetus või olla kurb suhte ebaõnnestumise pärast.
Võtke aega endas selguse loomiseks, ära tundmiseks, mida vajate ja seejärel elukaaslaega iseendas toimuva jagamiseks, et leida koos neid asju, mis ühendavad. Kui neid on piisavalt ja kui tunnete end temaga emotsionaalselt lähedasena, siis oletegi olulise otsuse teinud. Kui aga jäävad üles kõhklused, millest ise jagu ei saa, siis võib ju abi olla ka psühholoogist või paariterapeudist.
