Tänan vastuse eest aga mingit paarinõustamist mees ei soovi ja ei taha ja me oleme koos vaid selle pärast ,et laps kuidagi üles kasvatada.Kuna minu depressioonihaigus on kestev ja ma olen jätkuvalt kõige suhtes ükskõikne ja ei võta lapsekasvatamist ülima tõsidusega ,siis nähtavasti oleks mõtekas sellest elamisest lahkuda ja katsuda kuidagi iseendaga ja oma tunnetega hakkama saada.Ei saa elada nii,et teine inimene sind ei taha ja ei salli.Nii oleks ehk isegi lapsele parem ,kui tema eest hoolitseks vanem ,kes saab kõigega hakkama.Kuidas sellist "kannapööret" ette võtta?Kas eelnevalt vaja kellegagi nõu pidada?
Olete kahtlemata emotsionaalselt raskes olukorras - suhted lapse isaga pole rahuldustpakkuvad ning kaalute ka lapsest loobumist.
Palun võtke ühendust nõustajaga, kellega saate rääkida - kirja teel on teid võimatu abistada. Soovitan helistada telefonil 116 111 (Lasteabi) või 655 8088 (Eluliin).
Kordan veel, et palun otsige nõustaja abi, kellega saate rääkida sest sellise keerulises olukorra lahendamisel ei saa nõustaja teid kirjalikult abistada.
