Lugu järgmine ,et mees tahtis lahku minna ja leiab ,et naine pole piisavalt hea ema ja teda huvitab nüüdsest ainult laps.Pidev temapoolne kriitika ja alandamine hoopis muserdab elu ja siis ei taha enam mitte midagi teha ,kaob igasugune huvi enda ja kaaslaste suhtes.Perest saab ühel hetkel koorem ja tekitab depressiooni.Kuidas saab üks inimene endale pähe võtta ja lubada endale teise inimese elu korraldada ja pead nö sõnakuulelik olema ja sul pole oma elule ja otsustele enam mingit õigust.Arusaadav ,kui kaks inimest ei sobi ,sest üks tahab pidevalt rassida nagu rong läheks eest ära ja teine tahab vaikselt kulgeda.Kumbki ei tea ,mida tahavad ja kes aitaks nõu ja jõuga?
Teile tundub, et teie elukaaslane korraldab liiga palju teie elu ning teil justkui puudub otsustusõigus.
Igal täiskasvanul on nii õigus kui ka vastutus oma elu kujundada. Kui peres on kasvamas laps, siis kannavad mõlemad vanemad lisaks veel ka vastutust lapse igakülgse heaolu eest.
Selleks, et juhtida oma elu ise, on tõepoolest asjakohane selgelt läbi mõelda, millised on isiklikud ootused ja eeldused, et just mulle sobivat suunda valida. Kuna inimene on pidevas arenguprotsessis võiks aeg ajalt oma plaane täpsustada ja mõelda, kas valikud, mis ma teen on ikka just need minu jaoks parimad. Kui olete ise tasakaalus ja üldiselt veendunud, et liigute õiges suunas, siis on kergem ka oma suhtega tegeleda ja vajadusel endast märkuandvaid kehtestavaid teateid edastada.
Julgustan teid kindlasti koos lapse isaga perenõustaja poole pöörduma.
Leiate teie piirkonna perenõustajad allolevat linki kasutades. http://pereterapeudid.ee/pereterapeudid/
