Tere
Oleme juba mehega koos olnud 7aastat ja 3 kuud.Sellest ajast 1 aasta abielust. Algusest peale on meie tülid olnud väga vürtsikad mees sõimab nii kuis jaksab. Algul võtsin seda väga südamesse, pärast tuli mehe poolt vaid moka otsast sry välja. Meil on ka kaks imearmast last üks laps alles poole aastane. JA kui aus olla oleks ma teada saanud õigel ajal petmisest kahju öelda aga seda last poleks. Ma lihtsalt vahepeal vaatan seda last ja mõtlengi, oleks ma teadnud, ma küll armastan teda aga ma ei saa sellest tundest lahti.. Ja üleüldse olime mehega vaevalt 3k abielus olnud kui tema jooksis juba teise voodisse. Sain selle juhuslikult teada. Ühel puhkuse õhtul kui ta oli oma õllesi kaaninud ja pm suikunud juba unne ütlesin ma talle et kuulsid mees sulle tuli mess. Ta siis vaata kes on. Siis kui ma selle sms-i lahti tegin ma ei uskunud seda seal seisiski et miks sa minuga voodisse ronisid kui sul on nii kena ja ilus naine endal. Ma ei suutnud uskuda seda mida nägin ja kui tahtsin hakata mehelt midagi küsima oli tema juba unne suikunud. See öö ma ei suutnud magadagi. Hommikul ta üritas eitada seda aga kui see naine helistas juba mulle see oli viimane piisk ja valedega lõpp.
Ma armastan teda ja ei soovi et mu lastel poleks isa, sel hetkel olin ma 4 kuud juba rase, ma andsin andeks ma ei oleks osanud midagi muud tehagi. Ma olen üleüldiselt ju temaga õnnelik.
Kuid nüüd peale vahejuhtumit on üle aasta möödas ja tülid on muutunud selliseks et mees reaalselt sõimab mind ja mina enam endast kui naisest ei arva juba midagi ei ole lihtsalt selliste vürts sõnadega arvata ja siis kui mees maha rahuneb järgmisel päeval käitub ta nagu poleks mitte midagi juhtunud nagu oleks ma näinud väga väga halba und. Midugi me tülid on nüüd väga väga harva, peale petmist nüüd oligi esimene tüli.Ma enam ei teagi mida teha. Ühest hetkest ma siiani armastan teda aga teisest küljest kas ma seda väärt olen et mu enesehinnang oleks 0.
Tekst sai küll väga segane, seda kõike on lihtsalt sõnadesse jube raske ja imelik panna. Kuna siit lugesed on mees nagu täielik siga aga ei meil on enamus aega väga ilus. Armastab me lapsi väga pole midagi nende jaoks kahju. Ka mind oskab üllatada. Aga see tunne et kui ta nüüd on jälle joogine ja hakkab see asi pihta tuleb kõik see meelde mida ta tegi, ja nendel hetkedel pole ta nagu tema ise ta silmad oleks kui kellegi teise. Sooviks seda petmist ja kõike lihtsalt seljatada aga kuidas. peale seda tüli ma sisimas ainult mõtlengi sellest. Ja ei taha kuidagi oma küsimusi mehele esitada kardan järjekordset tüli. mida teha
Olete segaduses ja teid painavad vastuolulised tunded oma suhte osas, sest teie mees pettis teid ligikaudu aasta tagasi. Te ei ole suutnud sellest siiani välja tulla.
Tõepoolest, petmise korral variseb petetu maailm korraks kokku ja selle taastamine endisel kujul ei ole ilmselt kunagi päris samasugusena võimalik. Tundub, et kontroll oma elu üle on kadunud. Enesehinnang on saanud löögi. Ütlete, et teie mees on hea isa ja üldiselt olete temaga õnnelik, kuid ei suuda möödunut siiski unustada. Teie psüühika otsib kohta, kuhu möödunud kogemus asetada, kuid selleks justkui ei olegi õiget kohta. Püüdke leida midagi, mis aitaks tekitada tunnet, et te siiski ise midagi oma elus kontrollite. See võib olla hea toidu valmistamine, või kindlast päevakavast kinnihoidmine, kasvõi klaasi vee joomine, kui tuleb halb tunne, vms. Taastumiseks kõige vajalikum tegur on ikkagi aeg.
Võiksite proovida toimunut analüüsida ka ajateljel. Kui ma nüüd teid õigesti mõistsin, siis kõigepealt sai algus pandud nooremale lapsele, siis tuli abielu ja siis oli petmine. Kas on võimalik, et teie suhte fookus oli seoses rasestumisega ja teise lapse ootusega just mitte väga teineteisele suunatud? Loomulikult ei õigusta see petmist, kuid inimesed on n.ö. lihast ja luust ja inimloomusele on omane teha vigu.
Te tahaksite oma mehele esitada küsimusi, kuid pelgate, et sellest tuleb suur riid. Võiksite mõelda enda jaoks, mis on need küsimused, mida tahaksite esitada. Kui küsida, kuidas sa võisid või miks sa nii tegid, siis tõenäoliselt te ei saa vastust, sest vaevalt mees seda kuidagi põhjendada oskab. On suur tõenäosus, et tema tunnetes valitses sel ajal samuti suur segadus. Segadus, mida ei olegi võimalik sõnadesse panna. Siiski, kui te olete enda jaoks oma küsimused selgeks mõelnud, siis tasuks need siiski ära küsida. Olenemata sellest, kas üks osapool suhtes on käitunud alatult või mitte, on mõlemil partneril vastutus iseenda heaolu, iseenda vajaduste eest seismise ees.
Minevikku tasuks vaadata üks kord. Siis tuleks vaadata juba ettepoole. Andestamine nagu ka mitteandestamine ei ole midagi muud kui andestaja otsus ja valik. See on ainus võimalus edasi minna paarina, kel on üht teist koos läbielatud, kuid kel on õnnestunud siiski läbielamised ületada ja koos uuenenud tarkusega koos jätkata. Vastasel juhul on tegu iseenda ja oma partneri lõputu karistamisega kunagi tehtud vea eest.
