Tere!
Lugu selline,et lapse kasvatamisel on erimeelsused niivõrd suured,et lapse isa lausa sunnib naist last maha jätma.Absoluutselt mitte üks asi ei sobi mehele ja kõik tehakse lapse kasvatamisel valesti.Aus olles ,siis ei kannataks seda alandamist küll mitte ükski naine välja.Norimine puudutab kõike,lapse söötmisest riietamiseni välja.Kuna mees on endas raudpolt kindel siis ei sa tema vastu ei ükski perelepitaja või mõni muu terapeut.Võimalik,et saabki üksi oma lapsega paremini hakkama ja anda talle see võimalus?
Kahju kuulda, et erimeelsused on nii suured, et kaalute, kas mitte mees üksinda ei peaks last kasvatama. On loomulik kahelda, kas keegi saab üldse aidata selles olukorras. Proovida aga siiski tasub, sest teie poolt plaanitav samm on siiski küllalt ekstreemne. Lapsel on kindlasti vaja nii isa kui ka ema, parim oleks, et püüaksite oma erimeelsused lahendada ja pereterapeudid on harjunud taoliste olukordadega töötama.
Kui aga olete kindel, et jätate lapse mehe hoolde, siis on teil vaja teada juriidilisi üksikasju selle asja läbiviimiseks. Kohalik lastekaitsetöötaja selgitab teile vajalikku, külastab kodu, vestleb ka lapse isaga või kutsub ta vestlusele. Hea on eelnevalt teada, et lapse hooldusõigusest loobuda ei ole võimalik, küll saab korraldada hooldusõiguse üleandmist, siin tuleb teha konkreetsed kokkulepped, mis ulatuses omab õigusi see vanem, kelle hoolde laps jääb. Hooldusõiguse üleandmine teisele vanemale ei vabasta eemale jäävat vanemat elatise maksmisest, samuti on hooldusõiguse teisele vanemale üle andnud vanemal õigus ja ka kohustus lapsega kohtuda ja temaga regulaarselt suhelda. Vastavaid kokkuleppeid saavad vanemad teha omavahel, lastekaitsetöötaja abiga, selle saab ka kinnitada notari juures.
Parim teie lapsele on see, kui tema vanemad suudavad suhelda ning kokkuleppeid teha nagu kaks täiskasvanud inimest ja anda endale aru kavandatavate sammude tagajärgedest.
