Olime see nädala vahetus üksteisest eemal ning vahepeal me rääkisime skypes, tema jaoks olen mina enam jaolt ikka ise süüdi ja pean ennast muutma rohkem moistvamaks ja rohkem ise oma peaga mõtlema..
Tema rääkisis et tal on ka seksiisu kuid mitte minuga sest kui mina läheduses puudub tal igasugune tuju ja tahtmine isegi kui pakkusin talle välja et tulen linna ja läheme välja joome kohvi räägime asjad selgeks mis ja kuidas edasi mida teha tema ei viitsi ei taha.. Pakkusin siis kasvõi välja jalutama minna et kui muretseb et mina jälle maksan kui jalutama läheme siis ei maksa ju kumbki tema ikka ei viitsi ja ei taha ehk kunagi hiljem..
Tema räägib et kui asi samamoodi jätkub siis laseb tema kõrvalt sest siis ta saab naist kes suudab teda rahuldada, rahustada ja temaga rahulik olla...
Hm varem ma suutsin neid kõike kuid ma ei tea mistoimunud on...
Küsisin kas tal on mu vastu tunded olemas ikka ta vastas et natukene on.. Kuid mina rääkisin oma tunnetest ja suhtest mis tema arvab ta ütles et ei arva eriti midagi sest üldiselt on tal meie suhtest savi..
Mina olen tema pärast nii paljudest asjadest loobunuf keegi pole käskinud kuid see ise kujunes nij välja varem käisin sõbrannadega väljas kuid nüüd tunnen et ei suuda enam ühegi sõbrannaga ühist keelt leida kuna olen kõik eemale tõrjunud pole tahtmist midagi teha... Sisemas tunnen end nii üksi ja kurvana tahan et keegi mind ka mõistaks ja toetaks.. Vahel on suur tahtmine emaga maha istuda ja temale asi ära rääkida kuid talle ei saa midagi rääkida kuna siis teab terve suguvõsa ja mulle ei meeldi kui kõik teavad minu muredest... Kui ütlen et kellegile ei räägiks siis lõpuks ikka tuleb välja et keegi teab..
Sellepärast otsustasingi siia pöörduda võõra inimene poole kes ei tunne mind ja oskaks mind aidata ja vajadusel ka kuhugi poole suunata kas jätta või võidelda..
Mina olen tegelikult inimene kes vajab vaga hoolt ja armastust.. Et ma ei pea lunima ega paluma et keegi mulle kalli teeks või musi vms tunnen õrnusest puudust...
Küsin oma noormehe käest et kas olen äkki inetuks muutunud et tunded nii äkitselt kadunud vms ta ütles et kindlasti mitte et olen väga kaunis neiu.. Ma ei saa aru milles siis asi on tema väidab et minu käitumises et mina vingun ja virisen kuid ta ei mõista et sellepärast virisen sest tunnen end üksikuna vajan hoolitsust ja õrnust nagu iga naine..
Tema räägib et mina olen liiga hoolitsev kuid kuidas saab selle üle kurta kui naine liiiga hoolitsev on ta ju peaks siis just õnnelik olema kui naine hoolitseb tema eest ja muretseb..
Kahju, et olete väga püüdnud mehega rääkida, kuid tema lihtsalt ei taha. Samas aga võib ka nii öelda, et hea, et ta ei püüa salata, et pole huvitatud ei suhte jätkamisest ning ei tunne ka seksuaalset tõmmet. Mõistan, et olete kurb, kui te teid tõrjub ja väidab, et teistega oleks tal parem ning suhe teiega jätab teda ükskõikseks. Teil on aga tema vastu tunded ja oleksite valmis püüdma olla tema meele järgi. Kuid nagu juba eelmises kirjas mainisin, siis suhte toimimiseks on ikka vaja mõlema poolset tahet. Nii võib ju olla, et üks osapool tunneb rohkem seotust ja valmidust suhtesse panustada, püüab rohkem, on kirglikum kui teine. Tunnete tugevust ja panustamist ei peagi ju võrdlema, sest ikka on nii, et üks pool on kasvõi veidi aktiivsem ja kirglikuma, kuid siiski tahe suhtes olla ning teineteisega koosolemise nautimiseta ei saa ka kuidagi suhe jätkuda.
Mõistan, et olete pettunud ja õnnetu praegu. Olete pidanud mitmetest asjades loobuma, kuid ometi on temal mitmeid etteheiteid teile. Ta on nimetanud mitmeid asju, mis talle ei meeldinud. On asju, mida saaksite arvestada, kuid samas on ka neid, mis kuuluvad teie olemuse juurde. Hea oleks ju leida kaaslane, kellega koos te saategi olla just selline nagu olete, just nii hoolitsev kui teile endale meeldib ja saada tunda just nii palju tähelepanu ja õrnusi, kui teie vajate. Kuigi see ilmselt praegu teid väga ei lohuta, kuid mõelda võib ju ka nii, olete avatud tuleviku jaoks leidma endale kaaslane, kes väärtustab teid just sellisena nagu olete, väärtustab samu asju, mis on teile olulised ja kellega suhe on rohkem tasakaalus ning ei pea lunima kallistusi. Praegu vajate lihtsalt aega olla oma kurbuste ja pettumusega, et siis mõne aja pärast tunda valmisolekut tunda ära hea suhe.
Kirjutate, et ei ole praegu teil usaldusväärset toetajat ja emaga ei taha ka oma suhte teemat arutada. Hea, et kirjutasite ja loodan väga, et oma kõhkluste ja tunnete väljendamine oli teile kasvõi veidigi kergenduseks. Vahel on tõesti hea rääkida kellegagi, kes ei ole väga isiklikult teiega seotud. Kui aga on teie läheduses mõni hea kuulaja, kes ei hakka teile tingimata ütlema, mis on õige või vale lahendus ega teie käitumises vigu otsima, vaid suudab mõista, kuidas teie jaoks asjad on, siis on kindlasti teil kergem oma praeguste vastuoluliste tunnetega toime tulla.
Kui aga leiate siiski, et emaga võiks ikka ka rääkida - tema elukogemus võib ju olla õpetlik, kuid kardate edasirääkimisi, siis rääkige just niipalju, kui ise tunnete, et ei ole ebamugav, sest varjata oma praegust haiget saamist oleks ehk samuti väga raske. Kes teab, ehk ema mõistab, teid kõige paremini, olete ju ilmselt võtnud üle nii mõndagi oma päritoluperest, mis väljendub teie lähisuhetes. Kui tungivalt südamele panna, siis ehk ema saab aru sellest, kui tähtis on teile, et see jutt jääks kindlasti vaid teie vahele ja vajate suuremat kindlustunnet usalduseks. Kui emale on tähtis, et teie vahel oleks toetav ja usalduslik suhe, siis ehk on ta valmis loobuma teistega teie asjade arutamisest.
