Tere.ma nüüd ei tea kust alustada.sünnitasin imelise tütre septembrisnüüd sain teada et olen jälle lapseootel.laitsevahendeid ei kasutand.muidugi oleks pidandläbi saamine meil mehega jube kehva päris pikemat aega.esiteks ei aita mind ka abslootselt.kõike pean mina üksi tegema.niisis teatasin eile mehele et ma lapse ootel jälle.muidugi tema on selle vastu.elu meil kehva elame 1toalise korteris üürikas.ja mehel on hullumoodi võlad kaelas kuidagi saame hakkama.nüüd ütlesiki et tahab et aborti teeksin.mina jälle ei tea mida teha.kardan et hakkan kahetsemaausalt ma koliks minema ammu mehe juurest pole lihtsalt kohta kuhu minnase hoiabki mind temaga kuna selline olukordma ei tea kas saaksin lapsega hakkama või lastega.minu mõistus on otsas.3veebruar mul arst ja siis pean tegema mingi valikujah oleme ka abielus.kui läheksime lahku lahutus jne.selleks pole rahaja kas ma saaksin mingit toetust kui ollakse abielus
Teie ees on tõesti keerukas valik. Esimene laps on veel väike ja nüüd uus rasedus. Lastel on turvaline sündida peresse, kus mehe ja naise suhted on korras. Ehk olekski esimene teema, millest alustada, suhted mehega. Kõige parem, kui siiski oleks mingi võimalus suhete parandamiseks. Peaksite rääkima mehega, millist abi ja toetust temalt ootate. Abielus on mehel ja naisel võrdsed õigused ja kohustused, ei saa olla nii, et üks on teise teenindaja. Eriti kui lapsed on väikesed, on mehe abi majapidamistöödes, laste hoidmises, naisele vabade hetkede võimaldamises jms möödapääsmatult vajalik. Nii et kõige parem lahendus olukorrale oleks vast see, kui püüate koos luua seesuguse suhte, kus mõlemad rahul on. Seejärel saaksite arutada ka uue lapse teemal. Kui on lootust suhte paranemiseks, siis on ehk ka julgust teise lapse sünnitamiseks.
Kui aga olukord on selline, et pigem olete sisemiselt valmis mehe juurest lahkuma, on vaja kaaluda teisi valikuid. Kui tunnete, et soovi seda kooselu ei nii ega paremal moel, siis peaksite mõtlema, kas suudate tulla üksinda toime ühe või ka kahe väikse lapsega. See on suur vastutus, teil peaks olema eluase ja rahaline toetus, ja kindlasti peaks teil olema sisemist ressurssi, ehk kannatlikkust ja rahulikkust, pingutusvalmidust laste heaks.
Nii et kui soovite lahutada, siis peaksite lähtuma sellest, milline on teie jõuvaru ja võimalused. Elatisraha lastele peab maksma see vanem, kes ei ole laste põhihooldaja, nii et kui laps (lapsed) jäävad teie kasvatada, mis nii väikeste puhul on loomulik, siis mees peaks maksma elatisraha.
Kas teie ümbruses on teisi inimesi, kes teid toetada-aidata saavad? Ema-isa, õed-vennad, teised sugulased, sõbrannad? Raskes olukorras on lähiringi inimesed väga tähtsad, ehk on ka neilt võimalik saada tuge ja abi, ajutist eluaset, rahalist toetust vm.
Abort on tõesti äärmuslik lahendus, kuid siiski üks lahendustest.
Kui soovite juriidilist abi, siis soovitan pöörduda: http://www.lastekaitseliit.ee/vajad-abi/tasuta-oigusabi/