Tere. Mul on probleem lapse isa uue naisega. Läksin lapse isast lahku 6 aastat tagasi. Kasvasime lihtsalt lahku. Mõlemad leidsime uue partneri. Algul lapse isa uus naine hoidis väga meie last. Kui ma palusin, siis ta käis tal koolis vastas. Kui mul sündis uus laps, siis minu laps oli mõnda aega uue naise juures ja ta viis ta kooli. ( Tema laps esimesest abielust ja minu laps käivad ühes koolis.) Lapse isa oli sel hetkel komandeeringus. Leidsime, et tol hetkel oli nii kõige lihtsam, kuna olin beebiga ka paar nädalat haiglas. Uus naine toetas ja aitas mind kogu aeg. Sain hiljuti teada, et lapse isal ei olnud mingi aeg raha mulle alimente maksta, siis uus naine andis. Lapse isa maksab 3 x miinimum elatist, nii meil jäi kokkulepe.
Ühel hetkel oli aga kõik katki. Oli mingi arusaamatus, et laps tuli koju ja ütles, et uus naine oli talle öelnud, et me ei saa sulle seda ja teist osta, me niigi anname kogu raha teile ära. Ma siis ärritusin ja helistasin selle naisele ja ütlesin,et sina ei sega ennast minu ja minu lapse isa raha asjadesse. Siis uus naine ütles, et hea küll rohkem ma ei sega mitte kunagi enam sinu rahaasjadesse, aga teadmiseks, et mina olen juba mitu kuud sulle raha maksnud ja rohkem ma sind siis enam ei aita ja ma olen üldse väsinud sinu lapse kasvatamisest.
Ja siis ma kuulsin, et tema laps on pidanud kogu aeg kompromisse tegema ja leppima minu lapsega ja et neil on nii kitsas. Neil on kahetoaline korter.
Lahutades jäi minu ja minu lapse isa ühine maja mulle ja seetõttu mees maksab ka korralikku elatist, et jõuan maja üleval pidada ja siis kunagi see jääb meie ühisele lapsele.
Minu eksmees elab aga uue naise korteris.
Nüüd on sellest juba pool aastat möödas ja uus naine suhtleb minu lapsega väga minimaalselt.
Kui laps seal käib, siis pidi uus naine olema enamus aja vait.
Uus naine on lesk ja tema sissetulekud ei ole eriti suured. Minu eksmees laenu võtta ei saa, kuna ta maksab mulle nii suurt elatist. Millest maksan ka majalaenu.
Nüüd on nii, et tunnen, et uus naine ei taha enam, et minu laps tema juures käiks.
Lapse isa heitis mulle ka ette, et segan ennast nende ellu, et uuele naisele ei meeldi, et ma talle helistan. Mul ei tulnud pähegi, et see võiks uut naist häirida, sest ta oli alati minuga nii viisakas.
Ma ütlesin, et ma ju ei teadnud, et uus naine mulle raha maksis ja ma ei teadnud, et uus naine ei saa pangast laenu suurema korteri jaoks.
Nüüd on uus naine justkui äravahetatud, hoiab ennast eemale. Enne oli minu laps koos uue naise lapsega tihti maal tema vanemate juures, ka nädalavahetustel ja koolivaheaegadel.
Aga nüüd ei võta enam minu last kaasa. Uuel naisel on suur suguvõsa ja mu lapsele meeldis seal väga.
Mulle tundub, et mu eksabikaasa ja uus naine on ka omavahel peale seda riidu tülli läinud.
Lapse isa suhtleb ka lapsega vähem.
Olen mitu korda nüüd tänanud, et uus naine hoolitses mu lapse eest, et ta raha andis ja lubasin, et ma ei tülita teda enam. Varemalt ma ei tänanud uut naist, see oli kuidagi loomulik, et ta aitab mind.
Meie vaheline tüli on väga raske lapsele, ma näen, kuidas see rõhub teda. Ma ei tea, kas helistada uuele naisele ja paluda võimalust rääkida asjad selgeks või mitte. Lapse isa ütles, et ära sega ennast meie ellu, et ma saan oma raha ja ma kohtun ka lapsega. Et mis ma veel tahan, kas sellest ei piisa siis? Aga laps on kurb, et uus naine enam ei hoolitse ta eest ja ei ole enam tema sõber. Tegemist on algklasside lapsega.
Kärgperede toimima saamine on tõeline väljakutse kõigile, nii paarisuhtes olijatele (endistele ja praegustele), kui nende lastele. Teid teeb murelikuks, kas ja kuidas püüda taastada suhet endise mehe uue kaasaga, kuna just teie laps on kiindunud isa uude elukaaslasesse, kellega on aga teie läbisaamine halvenenud.
Kirjeldate põhjalikult, kuidas teie eksi uus elukaaslane on teid läbi aja toetanud- last kooli viinud, oma kodus hoidnud, kui olite uue beebiga haiglas, samuti on ta teie lapse kaasanud oma sugulastega suhtlemisse- seega andnud suure ja tänuväärse panuse teie lapse toetamisel kohanemisega kärgpere ellu.
Lisaks selgus, et ta on tasunud mehe eest alimente, kui olid rasked ajad, nii et tema panus teie ja teie lapse heaolusse ja elustandardi säilimisse on olnud suur.
Konflikt tekkis, kui ma teist õigesti aru sain, ikka materiaalsetel põhjustel ning eksmehe uus kaasa on praeguseks tagasi tõmbunud- nii suhtlemisvalmiduselt, kui ennekõike teie lapsega tegelemissoovi osas. Kõige enam teebki kujunenud olukord haiget teie lapsele, kes on kiindunud isa elukaaslasesse ja võtab teda juba osana oma peresüsteemist.
Pereuuringud näitavad, et kärgperes suhteid toimima saada võib olla veelgi keerulisem, kui nö tavalises, st esimeses/eelmises suhtes. Teada on, et pooled abielud tänapäeval lahutatakse, - teises abielus/uues paaarisuhtes, kus on ka lapsed eelneva(tes)t suhetest, on risk suhte ebaõnnestumisse ja lahutuseks veelgi suurem. Olulise mõjutajana tuuakse välja näiteks ebarealistlikud ootused, et uues peres toimib kõik nii, nagu varasemas ja asjaolu, et palju tülitsetakse laste teemadel.
Lihtsam on, kui vaadelda kärgpere elu just läbi lapse silmade, tema vajadustest lähtuvalt. Kui laps on kurb, et isa uus elukaaslane on ta kärgpere elust välja lülitanud, ongi teie jaoks vastus olemas. Andke endast parim, et naisega kontakt luua, rääkida ausalt ja avatult, siiralt ja süüdistamata- siis on lootus, et teid võetakse kuulda.
Nimetasite, et võtsite täiesti iseenestmõistetavana, et teine naine teid toetab ja aitab. Teil on väga vedanud, see ei ole tavaline...- hea, et sellest isegi aru saate ja olete naist tagantjärele tänanud.
Ehk võiksite kokku leppida ühe kohtumise pereterapeudi juurde, et siis seal hinnangutevabas õhkkonnas, täiskasvanud omavahel, murejutud ja kitsaskohad selgeks rääkida. Eesmärk on ju ikkagi, et ennekõike lastel oleks hea. Ja loomulikult täiskasvanutel ka.
Infot paari- ja pereterapeutidest leiate: www.pereterapeudid.ee