Ma ei tea enam, mida teha. Lihtsalt võimatu. Toon paar näidet tänasest päevast.
1. Olin lapsega juba mõni tund üleval olnud, kell 11-paiku, mees endiselt voodis magamas. Ühel hetkel läksin vetsu ja esialgu võtsin lapse kaasa, aga ühel hetkel ütlesin lapsele, et ma ei saa vetsus olla nii kui ta ka seal on ja panin ta ukse taha. Hakkas seal nutma. Mees seepeale õiendas voodist lapsega, et mis too lõugab niimoodi. Kui ma siis ütlesin, et miks ta lapsega õiendab ja et ärgu istugu poole ööni üleval, kui hommikul üles ei saa ja sita tujuga on.
Tema see peale: “Jälle sa hakkad mingit paska ajama…” (tõlge tema sõnavara järgi: räägid seda, mis pole tõsi)
2. Ega mees väga lapsega tegeleda ei viitsi ja kui ma tahan, et ta midagigi teeks, pean ikka ütlema (see vist on normaalne?) Igatahes küsisin siis, et kas ta annab lapsele süüa? Selle asemel, et jaatavalt vastata, küsis vastu: “Mida ta sööb?” Okei et võib-olla normaalne jaatav küsimus, aga samas kõlas kuidagi nii, et ega ta väga ei viitsiks. Küsisin täiesti sõbralikul, naljataval toonil vastu, et kas sellest oleneb kas ta annab süüa või mis?
Mis tema seepeale vastas? “Türa sa puhud mingit paska jälle…” Läks magamistuppa ja heitis jälle pikutama.
Ühesõnaga nii on iga päev ja iga päev mitu korda, et ükskõik mis ma ütlen, tõlgendab ta selle mingiks “pasaajamiseks” mis on minu jaoks täiesti arusaamatu. Ma ei jaksa enam. Ma ei oska temaga suhelda ja ilmselgelt ta minuga ka mitte.
Siis käib ta veel minu facebookis tuulamas, mis ma teistega räägin ja kurdab, et miks ma teistele räägin asju mida võiksin talle rääkida. Mida peaksin talle rääkima, sest ta ju mu mees. Et teda huvitab kõik see, mis ma teistelegi räägin. Olen talle mitmeid kordi öelnud, et olen üritanud talle rääkida, aga kuna ta iga mu plaani, soovi maha teeb või mölisedes vastab, siis ma lihtsalt enam ei julgegi. Lõpuks tekib ju tunne, et mis ma ikka räägin, kui inimene kõigesse negatiivselt suhtub. Ikkagi ütleb, et teda huvitab.
Olen ka öelnud, et ma ei taha sellist suhet enam. Et ma pole õnnelik. Et ma ei jaksa. Isegi, et ma ei tea, kas ma teda enam armastan. Ka sellise jutu tõlgendab ta “pasa ajamiseks…” ja väidab, et tema meid armastab ja tahab meiega koos elada.
Austust tal minu vastu muidugi ei ole, aga sellest olen ma alles hiljuti aru saanud. Rumal muidugi, et varem ei täheldanud. Oma ema pole ta mitte kunagi austanud ja tegelikult pole tal seega austust ühegi naise vastu kunagi olnud.
Kas täiesti lootusetu seis või annab kuidagi parandada ka? Ma hea meelega tahaks temaga suhteid soojendada ja olla temaga õnnelik. Hea meelega üritaks kuidagi, enne kui täiesti selja keeraks… aga ma lihtsalt ei oska midagi teha ja temaga sellest rääkida on võimatu, sest noh.. puhun paska.
Kui soovite jätkata suhet, kuid muuta see vastastikku lugupidavaks, siis peaksite oma soovidest oma mehele rääkima. Suhe koosneb kahest inimesest, ning suhte reeglid kujunevad kahe inimese käitumise koosmõjus. Kui teie peate endast lugu, siis ei tule ju kõne alla, et lasete endaga lugupidamatult käituda.
Paarisuhtes võib õnnelik olla paljudel erinevatel viisidel, seda ei saa keegi suhtest väljaspool olev ette kirjutada. Kui olete enda jaoks selgeks mõelnud, millises suhtes teie end õnnelikuna tunnete, siis ka see teema on vaja mehega koos läbi arutada. Teil peaks olema ka tema selgitus või arusaam heast paarisuhtest. Mehe käitumise kirjeldusi lugedes jääb mulje, et teie arusaam heast suhtest on mehe omast erinev, ent kuna olete nõus olnud selles suhtes olema, ja kui te pole seisnud enda eest ega nõudnud lugupidamist, siis olete paratamatult nõus olnud seda laadi suhtega, mida kirjeldate.
Nii et kindlasti on teil vaja kõrvutada oma kujutletavat pilti heast suhtest ning mehe oma ning siis vaadata-võrrelda, kuidas need kokku klapivad ning kas soovite nii elada.
Kirjutate, et teie mees pole kunagi oma ema austanud ning seega on tal naissoost raske lugu pidada. Teie ei saa vastutada selle eest, et teie mehel oli selline lapsepõlv ja sellised suhted. Teie saate seista enda eest ja vastutada oma otsuste eest. Kui mehe lugupidamatus teile ei sobi, siis peaksite selle selgesti välja ütlema, ja kui see ei muutu, on ilmselt vaja tõsiselt kaaluda, kas see suhe väärib jätkamist.
