Tere!
Pika jutu võimalikult lühidalt, oma naisega ma kohtusin kui olin 17, ja tema oli 15.
Meis süttis meeletu kirg ning elu näis olevat meeletult ilus, peale 5'e ja pool aastat otsustasime lõppude lõpuks abielluda, saime 2 last, soetasime omale kodu, koera jne.
Mingiaeg jõudsime elus hetkeni kus tööpuudus hakkas meie kantti segama ning pidin ise minema kaugemale tööle, nüüdseks olen seal töödanud polteist aasta, me suhtlesime igapäev naisega läbi interneti, proovisin leida aega talle ja perele, mingiaeg sai ka naine mu töökoha, ning suhtlemine muutus veel harvemaks, peale mingit aega hakkas ta koju jõudma hilje ja hiljem.
Igatahes, paar nädalat tagasi jõudsimegi punktini, kus küsisin temalt, kas petab mind, ning vastus oli jaatav, leppissime kokku, et tulen koju j jäängi sinna, kuna olen ta unarusse jätnud oma töö pärast.
Oma armukese jättis ta maha, kuid ma nägin ta silmis, et see polnud nii, eittas mulle oma tundeid tema vastu, samas oli ja on endiselt armunud temasse, peale pikki öid ja päevi vestlemist oma abikaasaga, jõudsime kokku leppele, et proovime abielu päästa veel, kuna ta ise tahab seda ning mina tahan seda.
Me armastame teineteist, vähemalt mina armastan teda endiselt, vaatamata oma tegudele, et tõi võõra mehe meie katuse alla minu voodisse.
Kuid nüüd ennem jõule olukord pöördus, hakkas taas kaugenema minust, ning otsutasime, et peame olme apäev kaks eraldi, et jõuda otsusele ise endas, peale minu lahkumist saigi naine aru, et ei taha enam proovida abielu päästa, on nõus koos minuga elama, kuid käib vajadusi hankimas oma uue mehe juures.
Ta räägib, et armastab mind, samas jätkab loopimist tuumapomme minusse, saab pahaseks kui ma solvun, et ta nii teeb, või korraks yle reageerin, aga magame me endiselt samas voodis!
Ma lubasin talle, et olen tema jaoks alati olemas kodus, kasvõi sõbrana, kui tal on vaja toetuda kellelegi, või küsida nõua, siis olen alati olemas, jõudsin selgusele, et ma pole võimeline seda abilu päästma kuna teine mees on tõesti nagu raamatust võetud, toob lilli ootamatul hetkel, igapäev tob kommi ja lubab suuri lubadusi, kuigi sisimas ma tean, et varem või hiljem jõuab abikaasa mul reaalsusesse tagasi kui armumine on lõppenud.
Kuid kõsimus ongi pigem minus, kas ma olen tõesti halb inimene, et ei toonud talle lilli vahest, või ostnud komme, viinud jalutama (lapsehoidjat on väga raske meil leida + meil on veel koer ka), kas ta jõuab kunagi selgusele, et hävitab mitte ainult mind ning oma lapsi, vaid laastab ka ennast täielikult, hetkel saab ta tunda end õnnelikuna, kuna mina olen kodus ja vatan lapsi ja tegelen igapevaste probleemidega üksinda, kus tema saab olla ainult ise-endale...
Võibolla ongi tõsi, et mina olen laastanud selle abielu, mitte pöörates talle piisavalt tähele panu, kuigi olen üritanud tosin korda... annab seda abielu veel päästa?
Teie abielu on praegu kreenis ning tunnete seetõttu palju segaseid tundeid ja kõikvõimalikke negatiivseid mõtteid keerleb te peas.
Teie pikaajaline, juba teismeeas alanud paarisuhe on jõudnud kriisi. Iga suhe muutub ja areneb, me ise muutume, ning see, et tekivad erimeelsused ja probleemid, on igas kooselus pigem paratamatus. Tähtis on, kuidas edasi?
Mõlemad tõdete, et armastate teineteist endiselt, - see annab võimaluse teie suhte parandamiseks, hea baasi, kui mõlemad osapooled on sellest huvitatud. Lisaks olete lapsevanemad ning alati tasub mõelda, kuidas mõjub lahutus neile, kui kõige nõrgematele.
Paraku on erinevad põhjused, nagu töötamine kodust kaugel, ja ka paratamatult aastatega paarisuhtesse tulnud rutiinsus ning armumistunde kadumine (see on biokeemiline protsess, ning midagi pole teha, "armumishormoonid" kaovad organismist umbes kahe aastaga) teid teineteisest emotsionaalselt kaugemale viinud.
Mõelge hästi läbi, mida te oma suhtelt ootate, ning mida oma naiselt vajate selleks, et iseennast abielusuhtes hästi tunda. Ja mida olete omalt poolt valmis muutma, teisiti tegema, et teie abikaasa end suhtes hästi tunneks.
Kuigi hetkel leiab teie naine, et ta valib teise mehe, viitavad tema poolt öeldu ning tehtud kahetised otsused suurele segadusele ka temas endas. Sellises olukorras võib abiks olla, kui otsite abi paari- või pereterapeudilt.
Vaadake: www.pereterapeudid.ee , sealt leiate kontaktid eri Eesti osades/linnades töötavatest spetsialistidest. Kriisiolukorras, kus osaliste tunded on ülekeevad, võib just neutraalne vahendaja aidata teil omavahel suhelda ja tekkinud paarisuhte sõlmed lahti harutada.
