Lapse kasuperre andmine on väga tõsine teema ja vajab eriliselt põhjalikku läbikaalumist. Ilmselt on teil väga olulised kaalutlused, kui olete selle küsimuse tõstatanud. Saan aru nii, et olete mehega seda arutanud ja tema ei ole selle otsusega nõus. Seega tema näeb võimalust, et saaksite ise lapse kasvatamisega tegeleda, kuid teie mainite et „meist“ ei ole kasvatajat ega tule toime. Näib, et seate kahtluse all nii enda kui mehe võime toime tulla. Võib ju nii olla, et ühe toimetulek on parem kui teisel ja ühe toel saab ka siiski raskustest üle. Teadmata teie argumente, mis veenaksid, et lapsel oleks kasuperes parem, on üsna vähe kasu ka jagada juhtnööre, kuidas isa nõusolekut saada. Pigem seaksin küsimuse, kas on mingi võimalus, et saaksite siiski last oma koju ja oma vanemate hoolde jätta. Vahel on raskused ju ajutised või siis sellised mured, millele saab abi ja nõu väljastpoolt küsida. On see siis materiaalne, teatud sotsiaalteenust puudutav või siis otseselt lapsega seotud murede, lahendamata probleemide küsimus. Olenevalt raskusest või murest saaksite ehk siiski vastava spetsialisti poolt pöörduda. Alles siis, kui tõesti näib, et laps heaolu pole tagatud oma peres, võib tõesti olla vastutustundlik ta anda kasupere hoolde. Ma usaldaksin selles küsimuses näiteks lastekaitsespetsialisti, kes omakorda oskab suunata vastavalt probleemi olemusele, kust võiksite abi saada. Seda enam, et kasuperesse andmine on ju nende pädevus ka asjaajamise mõttes. Kui aga tõesti praegu on teie põhiküsimus, kuidas lapse isa veenda, siis võib temagi olla pädev ja neutraalne inimene, kes aitaks ka selles küsimuses konsensuseni jõuda. Nii või teisiti on ju vaja, et te kumbki poleks vastu ja mõistaksite sellise sammu vältimatust. Samuti on ju väga oluline, et kuidas seda kõike lapsele seletada, teda ette valmistada, aidata teiega kontakti säilida.
Niisiis, mingeid erilisi võtteid ja juhtnööre anda mehe veenmiseks oleks üsna kasutu. Tähtis on pigem tõsine ja põhjendatud läbimõtlemine ja lapse vajaduste maksimaalne arvestamine. Kindlasti on teile ja lapse isale hea, kui saaksite teha otsuseid rahumeelselt ja sõbralikult ning jättes ka võimaluse lapsega suhtlemiseks edaspidi. Ta vajab vanemaid, keda usaldada ja tunnet, et ta on heades kätes.