Pöördun siia seoses oma mehe käitumise tõttu . Oleme koos olnud 1,5 aastat : algul oli kõik nii roosiline ja lilleline, tundus ,et see inimene on õige minu jaoks , kuni sinnamaani, kui kokku kolisime. Toon lihtsalt näiteid, mis aasta jooksul toimunud on : Aasta alguses , käisime mehe sõpradega õhtust söömas, kus oli seltskonnas ka võõraid naisi. Ühe naisterahvaga astust ta suhtlusesse, naisterahvas oli soomlane, seega ma ei osanud kaasa rääkida. Küsisin mehelt kas olete tuttavad, et tutvustaks ehk mindki, seepeale mees muutus agressiivseks, et kas ma kahtlustan midagi, kukkus kõigi ees minu kallal sõimlema, keset baari viskas klaasi vastu seina puruks, jooksin suurest hirmust ja alandusest nuttes minema. Mees mulle ei järgnenud ja ei jõudnud kojugi 3 päeva . Ajapikku andestasin , kuid sain meeletult haiget, tundus , et ta ei saanud oma vigadest aru .
Nädal hiljem oli tema sünnipäev. Ostsin Spa paketi ööbimisega, tegin tuppa kingituse , üritasin meeletult vaeva näha, et tema päev suurepäraseks teha. Imelikul põhjusel mees ilkus minu kallal, vastas teravalt, ei saanud aru, milles asi. Provotseeris vestluse tüliks ja jättis mind üksinda hotelli ning järgmise päeval koju minnes polnud meest kodus, ei vastanud mu kõnedele ja jõudis kolmandal päeval alles koju. Olin nii nördinud,masenduses, et kõik mis püüan keeratakse vastu taevast.
Isegi minu sünnipäeval , olime välisreisil ja mees tahtis keset päeva õllet võtta, kuid ma palusin tal seda mitte teha, sest pidime vahetustega sõitma. Mees muutus vihaseks, muutus agressiivseks, hakkas meeletult vastikult minuga käituma, kuni ma hüsteeriliselt nutma hakkasin. Ei palunud ta vabandust, ega teinud sellest väljagi , et õnnetu olen.
Mehel on ka eelmisest elust kaks last , kes aeg-ajalt meil külas käivad. Eksnaine saadab ainult sõnumeid ,millal koju tuled, räägib kui värdjas hoor mina olen. Sellised eksnaise poolsed alandused kestsid pikalt, kui lõpuks katkesin ja ütlesin mehele, miks sa midagi tee vüi ei ütle, et mind kaitsta. Eksnaine nuhkis mu järgi läbi interneti portaalide ,kui sain lilled või uue telefoni, järeldas et oma laste jaoks raha pole, aga oma litsile asju ostad, kuigi saan väga head palka, et ise toime tulla ja iseendale asju osta. Peale laste ema oli mehel veel üks naine, kes samuti hakkas mehele pilte saatma meilile, ükskordkui kodus olin helistas mehele, mees panitoru ära, aga mina helistasin tagasi, küsisin ,milles asi on. Eksnaine kukkus röökima telefonis, et mees suhtleb temaga siis kui mind ei ole ja räägib kui värdjas eit sa oled jne. Mida mina järeldama pidin ? Selge uskusin meest, et midagi sellist pole olnud. Mees tagasi ka ei helistanud, et rahule jätaks, kui palusin, tema sõnad olid, et tema ennast ei alanda. Aga mind oma naistel laseb alandada.
Kui tekib mingi situatsioon, kui olen vahel armukade või kahtlustan mõnikord, siis sõimatakse nägu täis, et kuidas ma julgen üldse midagi küsida või veidigi armukade olla. Mees ise on suhteliselt tihti armukade, aga mina selgitan tallesuurima hea meelega, et ta rahul oleks. Ma ei tohi telefonitsi küsida ka, kui tööl olen päeval , et millega tegeled, siis öeldakse mida ma kontrollin, tehakse probleem, sõimatakse jalle ja visatakse toru.
Mees on mitmeid kordi valetanud, sõnumeid ära kustutanud, mis on hiljem välja tulnud. See tõttu on ka viimasel ajal usaldus hakanud kaduma, kui see kaob, tekivad kahtlused. Ei taha kunagi olla kahtlustav naine, aga kõike mida küsida või öelda julgen, kas süüdistan teda , kahtlustan jne. Mees laheb iga asja peale vihale sõimab mind niikaua kui nutan, on alandanud omalaste ees, kui tahtsin ära kolida, peksis jalaga mu kokku pakitud asju ja ütles laste ees, las lapsed ka näevad kui värdjas eit sa oled. Olen kõik need asjad andestanud lootes et ehk miskit muutub. Kuid praeguseni on sellised probleemid, et üle päeva saadetakse mind pu... , istun tööl nagu inimvare, söön mingeid rahustavaid tablette, sest lausa värisen , kui ta sõimab või alandab. Kõik on juba nii ülepeakaela lainud, et tunnen et ei suuda enam. Alles eile tuli tüli sellest, et tema meilibox jäi minu telefoni avatuks ja tal olid rahaprobleemid ning küsisin kust ta raha sai ja vastas et sõber saatis talle võla, mida näitab automaatselt ka meilboxis ja siis küsisin et miks ta valetab(vägagi rahulikult ) ja läks vihale, et ta meilboxi vaatasin, kukkus karjuma kui värdjas ja haige eit ma olen, tema tõmbab kodust minema ja tagasi ei tule. Panin võtmed enda jope tasku, palusin tal rahuneda ja asja mõistusega võtta kuni sinnamaani, tuli kallale võtmete kättesaamiseks. Kukkusin küünarnukiga vastu laua nurka, olin nuttes pikali maas ja mees ei teinud väljagi , et kukkusin, tatsas mööda tuba ringi, palusin et mind traumasse viiks, sest kätt liigutada ei saanud. Välja minnes ta karjus ja süüdistas, ulu ulu, et ikka kõik naabrid kuuleksid, mille peale vastu sõitis politsei ja küsis mis toimub, miks ma nutan, ei vastanud mitte midagi , sest asi oleks hiljem veel hullemaks läinud. Võtsime takso ja sõitsime traumasse, olin shokiseisundis , mees tegi väljas olles selle peale suitsu ja vaatas mind lihtsalt ülevalt alla öeldes : jaajaa tee mind süüdlaseks veel. Olen siiamaani kurnatud, ei tea mida tegema peaks ja kas pöördusin õigesse kohta, aga ei taha ka lahedastele nendest asjadest rääkida ja lahata, ehk saan siit mindi abi või vastuse !
Tänud !
|
