Tere!
Kirjutan siia kuna olen järjest rohkem pidanud pettuma oma elukaaslase käitumises. Oleme koos olnud üle nelja aasta ja saame üsna hästi läbi...kuni oleme kahekesi. Nimelt kui satume kuhugi seltskonda, siis ta käitub nii kummaliselt. Näiteks kui ta tuleb mu töö juurde, on mul kolleegide ees piinlik. Nimelt ta on väga jutukas ja räägib teistega kasvõi selleks, et midagigi rääkida. Oleks siis, et ta jutt näitaks laia silmaringi või et ta alati teaks millest räägib. Vastupidi-ta vist loodab, et keegi mingit teemat ei valda ja üritab siis jutustada nii, nagu oleks ta kõiketeadja. Eriti hull on asi siis kui läheme välja, saame sõpradega kokku ja tarbime alkoholi. Minu jaoks muutub ta tõeliselt ebameeldivaks. Ka sõbrad on kommenteerinud tema käitumist. Ta on küll sõbralik ka alkoholi joonuna, kuid ta teeb veidraid nalju, mille peale ta ainult ise naerab... Näiteks alles hiljuti läksime ühte baari, kus ta hakkas lauas rääkima, et pilet on nii kallis ja joogid võiksid siis ju soodsamad olla. Ta rääkis seda üsna valju häälega ning baaris oli tol hetkel üsna vaikne....ka kaasasoleval sõbral oli piinlik.
Mu elukaaslasel on vaid üks sõber, kes on tegelikult kauem olnud minu sõber. Minu kaudu nad üldse tuttavaks said. Elukaaslasel on palju tuttavaid, kuid pole ühtegi sõpra, kellega ta võiks minna mingit vabaaja tegevust tegema.
Ise ma olen mõelnud, et kas tegemist võib olla alaväärsuskompleksidega. Tundub justkui ta üritaks teistele tõestada, et ta on tark, osav jne. Ta on 35 aastane ja peaks juba mees ju olema...
Kodus ta ka muidugi räägib tühjast tähjast, kuid oluliselt vähem ja siis oskan end nö väljalülitada.
Minu küsimus on, et mida ma saaksin ise teha, et ma ei peaks tema pärast piinlikkust tundma. Kuidas ma saaksin teda suunata et kuidas on õige seltskonnas käituda, ilma et ta end solvatuna tunneks? Või kas tõesti võib asi olla selles, et ta on ebakindel? Sellisel juhul mida saan mina teha, et teda enesekindlamaks muuta?
Need on tõesti olulised küsimused – mida saate teha, et mees end kindlalt, targemana, paremana tunneks. Pole ju tõesti kasu sellest, et inimene, kes teie oletuse järgi püüab midagi tõestada, saaks pidevalt kinnitusi, et tõestus ei õnnestunud. Oletan, et ta jätkaks järjest intensiivsemalt või ka veidramalt, et pälvida heakskiitu, tunnustust või siis vähemalt märkamist.
Olenemata sellest, kas see, mida oletate mehe ebakindluse ja selle põhjuste kohta, on teie võimalus leida üles see, mis on hästi ja tunnustustvääriv. Leidke need teemad, mis on teile mõlemale huvitavad, arendage neid, otsige uusi ja veelgi parem avastage need, milles mees end eriti hästi ja pädevana tunneb. Usun, et oleks oluline, et te kumbki ei peaks midagi tõestama, vaid saate olla loomulikult teie ise. Mees saaks tunda, et teil on temaga tore, huvitav, lahe olla, siis poleks tal vaja kunstlikult midagi tekitada ega näida teistsugusena, kaoksid veidrad naljad jms. Samuti on oluline, et teie tõepoolest ei püüa kuidagi tõestada ei endale ega temale, et ta on ebapädev või alaväärsusega võitlev. See ei aita kuidagi, kui teil on peas selline „diagnoos“. Õigupoolest pole seda ju olemas ka. Tema on lihtsalt tema, koos oma huumorimeele, teadmiste, suhtlemisviisi ja kõige kogu oma isikupära ja omadustega. Kui teile mõni nali või käitumine ei meeldi, siis lihtsalt öelge, et polnud naljakas või kohane. Kuid kindlasti andke tagasisidet ka selle kohta, kui teil on temaga huvitav ja tore. Kui ta saab piisavalt tunnustust ja kohast tagasisidet, siis hakkavad ka tema käitumised muutuma. Ikka on nii, et kui miski seostub positiivsega, siis seda tahetakse korrata. Seega, kui parem viis, on tekitada positiivseid elamusi, neid väljendada, jagada oma rahulolu jne – see kujundabki edasist ja ebasoovitav taandubki. Ebakindlust saab tõsta sellega, et pakkuda kindlustunnet – leida see üles, kus see on võimalik.
Kui kodus räägite tühjast-tähjast ja teie end välja lülitute, siis küllap mees ka tajub seda, Pigem andke teada, millest soovite rääkida ja mis teid koormab. Mehe või tema jutu ignoreerimine pigem süvendab just seda, mida oma kirjas kirjeldate ja õõnestab tema autoriteeti ja enesehinnangut.
Väljendate kirja kaudu oma hoolivust meest aidata. See on suurepärane eeldus, et midagi muuta ja koos suhte kvaliteedile pühenduda. Kindlasti vajab mees eelkõige seda tunnetust, et teie peate teda just selliseks meheks, kellega koos olla, aktsepteerite teda just sellisena nagu ta on. Kui teie meest tunnustav suhtumine peaks olema aga kõikuma löönud, siis vaadelge ka enda sisse – kas on midagi, mis teid häirib ja pahandab, takistaks tema kui isiksuse aktsepteerimist, tekitab soovi teda muuta ning väljendub lõpuks ka teie suhtes, muutes teid teineteise suhtes näiteks vähem siirateks, midagi peab mahasuruma või eitama, ei saa rääkida avatult rahulolematusest ega ka väljendada heakskiitu – see lõpuks viiks paratamatult kaugenemiseni, aga ka irooniani, veidrate naljadeni või tõrkuseni, tõestamisteni jne.
Niisiis, teie võimalus on olla ise avatud ja siiras – nii selles, millega te rahul ei ole, kuid kindlasti ka valmis keskenduma sellele, mis on hästi ning väljendama rohkesti tunnustust, otsima koos positiivseid elamusi ja väljendama rahulolu.
