Suur mure , ei tea enam mida teha .
Nimelt on mul suured paanika hood . Mis mõjutavad mind , minu lapsi ja kõige suuremas osas minu elukaaslast .
Nimelt mul paaniline hirm selles et mind jäetakse üksi . meil on ühine laps kes alles sündis enne seda oli kõik korras ma ei kartnud . paraku on ka mul mineviku suhtes teine laps kes on mul 3 aastane. Mind jäeti esimest last oodates maha , ei tehtud väljagi minust ega lapsest tegelikult on see hea . Kuna laste isa on see kellega ma koos elan . ta võtab teda kui oma last. ja ma tänan teda selle eest .
Mul elu kaaslane töötab soomes , mina olen eestis lastega .
Ma ei ole kunagi kontrolliv isik olnud kuid paraku minust on see nüüd saanud . Ma ei ole kunagi tahtnud oma elukaaslase taga nuhkida ja kontrollida teist . Mitte kunagi ma ei ole tahtnud halba teha . kuid nüüd ma olen seda teinud talle.
Minu Hirm on see et paar aastat tagasi võeti mult vanaisa ära ,kõige hullemal ja jõhkramal viis kuidas saab võtta teist. Ta tagas mulle turvetunde , kindluse , ta oli inimene minu elus kes tähendas kõikke mulle . Ma sain teda usaldada nagu ta alati ütles et ma olen tema pisike tütar . Ükski pereliige polnud mulle nii lähedane kui oli tema seda mulle. Kuna Ema mul ei olnud kui mul oli teda vaja nii oli pisikesest saadik mul.käis tööl pidevalt isa mul oli aga ta ei eksisteerinud minu elus hea et korra aastas helistabki . Peale vanaisa surma ma kaotsin pinna jalgealt mul ei olnud seda tunnet enam ja ma kartsin seda tunnet veel uuesti kogeda . Seda et keegi hoolib,kaitseb, usaldab,armastab ja on eksisteerib sinu elus .
Paraku ma kogen seda nüüd. Mu elu kaaslane on mulle selle kõik andnud ees otsas turvatunde , ja ma tean et saan olla talle kindel üks kõik mis ka ei oleks.
Leitsin oma elukaaslasel kontod netist , muidugi küsisin ka vastuseid sellele kõigele . ütles et igavusest tehtud , eks saa kõik pani mul jalgeall värisema. Esimest korda kustutas need ära lubas et rohkem ei tee neid ,nüüd leitsin uuesti . Ma tean et ta petaks mind kunagi . ma usaldan teda 110 prontsenti . ta on kindel kalju meie elus . ja ta on ise ka seda öelnud et ta petaks meid eluilmaski . et ta ei lähe kuhugile meie elust. Ja ma tean et ei läe ta kuhugile.
jah eks oma olen telefonie teel ka küsin pidevalt mis teeb , kus on jne .
ja see on ta lõpuks hulluks ajanud et miks ma sihuke olen .
paraku ma ei tea seda isegi miks ma sihuke olen, Pole kunagi tahtnud sihuke olla.
Ma lihtsalt kardan paaniliselt sellest kõigest ilma jääda .
Ma ei maga õieti öösiti , pidev ärritus ja närvilisus . Ja ma elan seda oma tütrepeal välja teine kord karjumisega . ja paraku kannatab minu elukaaslane ka minu paanika hoogudes mida ma ei taha.
Lihtsalt vahest on tunne et ma ei jõua enam . ja nüüd ongi Ma vajan abi kiiremas korras ! ma tunnen kuidas ma kokku varisen . Mees oli kodus mul kuu aega seoses lapse sünniga . ja sel päeval kui ta minema läks tagasi tööle , ma üritasin end selleks ette valmistada et nüüd kohe kohe on minek. et ma pean olema selleks valmis et ma jään 2 lapsega üksi koju . Sell päeval kui ta minema läks läksin ma paanikase .mis nüüd saab ,mida ma teen , Eks selles ole ka mul pere süüdi. selles et mind süüdistatakse kõiges , Peres peab olemas must lammas ka Ema on üelnud et ma olen saamatu , ma ei saa hakkama jne, mille jaoks meil teist last oli vaja jne . . tegelikult on see pikem lugu . aga üritasin teha hetkel lühikokku võtte.
Tunnete ennast ühelt poolt õnnelikuna, kuna teil on hooliv mees ja laps ning mees hoolib ka teie eelmisest suhtest pärit lapsest. Samas tunnete end kindlusetuna, kuna mees töötab Soomes ja on palju ära, teie väikeste lastega siin. Eriti mures olete aga oma suure hirmu tõttu kaotada lähisuhe, kuigi mees kinnitab teile oma kohalolekut ja pühendumust teile.
Kuna kirjutate ka oma perekondlikust taustast, siis ilmselt mõistate, kuivõrd teie lapsepõlvelugu on seotud teie praeguse eluga. Ei saa ju olla, et meie lapsepõlv ja meie tähtsad lapsepõlvesuhted meid täiskasvanuna ei mõjuta. Ikka mõjutavad. Ent samas on igal täiskasvanul ülesanne oma lapsepõlvelugudega, ka kõige kurvemate ja koledamatega, toime tulla. Vanaisa jaoks te võiste olla tema armas „pisike tütar“, ent nüüd olete täiskasvanud naine, kellel endal on pisikesed lapsed, kes ootavad armastust, hoolt ja kannatlikku meelt teilt. Te ei saa enam pisike olla, peate ise toime tulema. Täiskasvanu juurde kuulub võime toetuda iseendale ja loomulik on toetuda ka oma elukaaslasele - vastastikune toetus on ju üks kooselu mõte.
Tundubki, et praegu on teie elu üks tähtsamaid ülesandeid õppida toetuma iseendale. On loomulik, et me kaotame pinna jalge alt, kui keegi meile väga tähtsatest inimestest sureb. Leinaaeg on kurvastamiseks ja leppimiseks, kui see on möödas, peaks taas leidma endas jõudu eluga edasi minna. Ja kuna olete suhtes, siis on teil ju toetuspunkt – te ei ole üksi, saate oma muret ja kurbust jagada elukaaslasega.
Korras paarisuhe on oluline toetuspunkt elus. Ilmselt oleks vaja teil oma paarisuhtesse puutuv paremini läbi mõelda. Mis on see, millega olete rahul? Mis on see, mis tekitab rahulolematust ja ärritatust? Kui need asjad koos mehega avameelselt läbi räägite, on ehk võimalik teha selliseid kokkuleppeid, et kumbki rohkem rahul oleks. Liigne kahtlustamine ja kontrollimine kahjustab suhet, tapab usalduse. Siin on vaja ka ennast korrale kutsuda. Kui mees tunneb, et te teda ei usalda, siis see vaid vähendab usaldust teie kahe vahel.
Kui tunnete, et ei tule iseendaga toime, siis peaksite kindlasti sellest rääkima oma mehe ja miks mitte ka teiste lähedaste inimestega, kes ehk on valmis teid toetama. Samal moel ei tohiks see jätkuda. Võite kaaluda ka pöördumist nõustamisse.
Ema on üelnud et ma olen saamatu , ma ei saa hakkama jne, mille jaoks meil teist last oli vaja jne . . tegelikult on see pikem lugu . aga üritasin teha hetkel lühikokku võtte.