kirjutasite,et peaksin minema nõustaja juurde,et välja selgitada selliste tunnete tekkepõhjuse. mul pole seda, vaja,tean niigi, mis seda kõike põhjustab. see kõik asi alguse sellest,et mul on olnud u 5-6 erinevat kasuisa (arvestus on juba sassi läinud) ja peamise paugu pani mulle see,kui mu ema ütles mulle,et ta ei tahtnud mind,et ma rikkusin ta elu ära,et ilma minuta oleks ta elu palju parem. sealt edasi on kaasa aidanud ka mu eks, kellel oli tavaks ikka mainida, kui mõttetu ja mittevajalik inimene ma olen. lisaks siis veel ta armukesepidamine minu raseduse ajal, et teha ikka väga selgeks oma suhtumine.Seega ma tean, millest see tuleb, mul olekski vaja teada, et mida edasi teha, et ma oma praegust head ja toredat meest enda juurest ära ei peletaks...?
Et ühel inimesel on olnud nii traumeerivad lapsepõlvekogemused lapsena, ning jätkuvalt noore täiskasvanuna, nagu teil - on tõesti kahetsusväärne.
Ema ja eksabikaasa poolt sisendatud alaväärsustunne on kahjustanud teie minapilti ja enesehinnangut ning takistab teil praegusel ajahetkel nautimast täisväärtuslikku paarisuhet.
Oma eelmises kirjas nimetate, tsiteerin: ...kuidas saada üle sellistest tunnetest? kuidas saada üle oma tervest eelnevast elust? tunnetest, et ma pole kellelegi vajalik ja et mind keegi ei taha? olen tõesti ummikus iseendaga..."
Kirjutate, et te teate oma tunnete põhjuseid - samas nagu isegi tõdete, ei tea te, kuidas oma praegust suhet hoida. Tahan öelda, et on juba suur asi, et teadvustate oma probleemide algallikaid (haigettegevaid ja ebakohaseid inimsuhteid)- samas vaid teadvustamisest ei piisa, aga see oleks tõesti esimene samm paranemise teel.
Et neist negatiivsetest tunnetetest vabaneda, kogu eelneva elu minevikuvarjudega toime tulla, ning praegust suhet ja partnerit usaldama hakata,- vajate te ikkagi abi väljastpoolt.
Kõigepealt tuleb teil oma hingehaavu ravida, teha tööd teid traumeerinud inimsuhetega, minevikuga. Sellel teekonnal vajate mõistvat, toetavat ja tarka kaasteelist, keda kõike psühhoterapeut ka on.
See teekond ei saa olema lühike, ega kerge,- kuid paraku on nii, et alles siis, kui olete iseenda ja minevikuga leppinud ja edasi liikunud (ehk siis maailma ja inimeste vastu on taastunud usaldus)- hakkab muutuma ka teie praegune suhe.
Soovin teile julgust see teekond ette võtta!
Abistajate kontaktid on kirjas teie eelmise murekirja vastuses.
