Pöördun Teie poole murega ,kus probleemiks lapse kasvatamine ja erimeelsused lapse isaga.Lapse isa teab ,mis lapsele parim,hoolib temast ja leiab ,et alati see,mida tema ütleb on kõige õigem lapsele.Kui talle vastu hakata ,siis ilmneb vaimne vägivald ,mis võib kesta kuid.Rääkimine tulu ei anna ja kas ainus väljapääs iseennast veel säästa,oleks siit majast lahkumine ja anda isale "vabad käed" lapsekasvatuses? Tunnen ,et enam ei kannata välja seda"mahatrampimist" ja terve elu rohtude najal ei soovi samuti elada.Kuidas oleks mõistlik see olukord lahendada?
On päris kohuv lugeda, et praegune olukord on teie jaoks sedavõrd väljapääsmatu, et olete kaalumas äärmuslikku lahendust - kodunt lahkumist. Kahtlemata ei pea te leppima sellega, et mees teeb teid maha, õõnestab teie eneseväärikust. Samuti ei saa te loota vaid ravimite abil toimetulekule, seda enam, kui vaimne vägivald jätkub. Ainuke hea asi näib olevat see, et mees hoolib lapsest. Kuid jah, hoolimise viise on väga erinevaid ja kõik viisid pole sugugi lapse vajadusi arvestavad. Kui mees kasvõi veidigi näeks seda, kuidas oma lapse ema alandamine ja teie omavahelised pinged lapsele halvasti mõjuvad, oleks ehk võimalus ka temaga sisuliselt probleemide üle arutleda.
Praegu tundub, et teie mure ja probleemi olemus on kaugelt sügavam, kui mõned erimeelsused kasvatuse teemal, seetõttu polegi niivõrd oluline, mille üle te vaidlete. Olukorda arvestades on kõige olulisem praegu ebaturvalisus. Ja seda nii teie kui lapse suhtes. Loodan, et saate veidigi innustust otsida teisi lahendusi, kui mõtlete, kuidas teie äraminek lapsele mõjub, mida ta tunneks teist ilmajäädes ja kas see kasvatus, mis teile näib sobimatu, jääks valdavaks.
Kui mehega rääkimised ei ole õnnestunud, siis sellelgi võib olla palju põhjuseid. Kuid saan aru nii, et vaatamata teiepoolsetele pingutustele, te mõistmist ja kodurahu enam ei looda. Kas oleks võimalik kaasata erimeelsuste lahendamisse keegi spetsialist, kes oleks neutraalne ja usaldusväärne? On see siis psühholoog, pereterapeut või lastekaitse spetsialist, peaasi, et saaksite kellegi juhendamist ja toetust, et leida teisi lahendusi keerulisele olukorrale. Igal juhul on ju teil emana õigus seista nii lapse kui enda huvide eest. Hea on muidugi, kui saate juhiseid lapsekasvatuse teemal, arutleda, kuidas erimeelsusi lahendada, kuid siiski tundub, et põhiprobleem on teie pingelises suhetes mehega ja raskused kaitsta end vaimse vägivalla eest. Kui psühholoogi või pereterapeudi juurde minek näib praegu lootusetu, ei õnnestu meest kaasata ja üksiminek ei too muutusi, siis pöörduge lastekaitse spetsialisti poole, et arutada, mida ja kuidas edasi. Võimalik, et vajate ka juriidilist nõu. Mul on väga kahju, et kirja teel ei ole võimalik sobivaid lahendusi pakkuda, kuid mul on hea meel, et kirjutasite ja oma muret jagasite. Sellest, et leiate endale kedagi, kes saab teie olukorrast rohkem teades koos teiega mõelda, kuidas toimida, oleks aga kindlasti abi. Peaasi, et te ei jäta end üksi oma murega. Loobuda lapse kasvatamisest ja lahkuda oma kodust võib praeguses ummikus näida ainuvõimalikuna, kuid usun, et see pole nii. See oleks kindlasti talumatult raske lapsele, kuid jääks vaevama ka teid ennast.
