Lugu mul selline ,et mees väldib pidevalt kahekesi olemist peale lapse sündi.Talle ei sobi,kui lapse maale vanavanemate hoida viin ja ühtu kahekesi oleme.Terve öö on ta närviline,magab eraldi voodis ,ei mingeid lähenemiskatseid ja pigem näha ,et ta ei talu minu kohalolekut.Avameelsest jutuajamisest keeldub ja minu enda olekut see samuti kuigi heaks ei muuda.Milles ma küll süüdi olen ,et mind vaja ainult lapse kantseldamisel.Palun abi.
Olete segaduses, kuna peale lapse sündi on teie ja mehe vaheline suhe muutunud. Kadunud on intiimsus ja tunnete, et teid nähtakse partneri poolt vaid kui lapse ema, mitte naist.
Iga kooselav paar läbib oma suhtes erinevad pere arengufaasid, esimene on aeg enne lapse sündi- armunud olek annab võimaluse paarisuhte loomiseks, see on aeg teineteise tundmaõppimiseks, tugevate tundesidemete loomiseks. Sellel ajajärgul tuleb läbi rääkida kooselu reeglid, oma ootused ja vajadused - sest kumbki osapool tuleb oma päritoluperest, oma arusaamadega mehe-naise suhtest, rollidest jne.
Uus etapp algab esimese lapse sünniga, nüüd ollakse lapsega perekond. See toob kaasa vanemate tähelepanu fookuse muutuse, - teineteiselt lapsele. Taoline muutus on normaalne ja vajalik, samas ei tähenda see, et paarisuhe jäetakse unarusse.
Toimiv, rahuldustpakkuv paarisuhe on baasiks, et perekond funktsioneerida saaks. Ehk siis,- õnnelikud vanemad= õnnelik laps.
Lisaks ajutisele tähelepanu fookuse muutusele tuleb mõlemal vanemal kohaneda lapsevanema rolliga, mis võib tuua esile erimeelsusi ja pingeid, - kuna tegu on tõeliselt suure elumuutusega.
Kirjutate, et olete rahulolematu, ning teie katsed kujunenud olukorda mehega arutada ei kanna vilja. Võite mõelda, kuidas olete oma muret partneriga jaganud. Kuidas rääkida nii, et teine ei tunneks, et teda süüdistatakse või rünnatakse? Abiks keeruliste vestluste läbiviimisel on aus ja avatud, kuid hinnagutevaba suhtlemisviis.
Aus ja avatud suhtlemine võib anda teile vastuseid. Tuleks püüda leida sobiv rahulik hetk ning anda mõista, et soovitakse rääkida enda jaoks olulisel teemal. Rääkige sellest, mis on teid kurvastanud ja muretsema pannud ja ka sellest, milliseid tundeid tunnete oma partneri suhtes ning mida ootate ja vajate. Soovitav on hoiduda süüdistustest, pigem väljendada oma tundeid ja vajadusi. Püüdke üksteist hoolega kuulata. Selleks leppige kohe alguses kokku, et räägite kordamööda- algul räägib üks ja teine sõnastab kuuldu ümber, sinna midagi lisamata ega end kaitsma asumata. Kui üks osapool tunneb, et teda on mõistetd, annab sõna teisele ja protsess kordub. Seda niikaua, kuni olete teema lahti rääkinud ja saate hakata probleemile koos lahendusi leidma.
Teie olukorras julgustan teid ühendust võtma raseduskriisi nõustajaga (raseduskriis on olukord, kus väheneb naise, mehe /.../ toimetulek füsioloogiliste, sotsiaalsete ja psühholoogiliste muutustega /.../ lapseootuse, lapse sünni ning emaduse ja lapsevanemaks kasvamisega). Eestis on spetsiaalselt raseduskriisidega tegelev SA Väärtustades Elu, vaadake: http://www.rasedus.ee/noustamine/raseduskriisi_noustamine
Perearsti või günekoloogi saatekirjaga on võimalik saada tasuta teraapiat.
