Oleme elukaaslasega koos olnud peaaegu viis aastat ,sellest neli aastat koos elanud. Meil on ühine tütar,kes on hetkel 3,5 aastane.
Suhtes on olnud tõuse ja mõõnu . Oleme neist siiani ka jagu saanud. On olnud hetki,mil olen tundnud,et ei jaksa enam aga kuna armastus mehe vastu on väga suur,siis olen need tunded õnneks koheselt ka seljatanud. Elukaaslane on mulle koosoldud aja jooksul ka palju haiget teinud . Nimelt on ta mulle valetanud ja eitanud teiste naisterahvastega suhtlemist ( mitte petmine ) . See muutis mind ettevaatlikumaks ja haavatavamaks. Olen olnud suhteliselt armukade kuna olen alati kartnud kaotada oma kallimat.
Peaaegu nädal tagasi nägin tema telefonis vestlust ühe naisterahvaga .Tegemist olevat olnud niisama „flirdiga“. Tean,et minust ei olnud ilus nuhkida tema asjades ja hetkel kahetsen südamest,et seda üldse tegin. Meie tüli viis lõpuks selleni,et ta teatas et nüüd on meie vahel kõik. Sain aru,et ma ärritusin ligselt ja üritasin asja parandada . Tema on aga endale sisendanud,et ei taha enam üldse minuga olla ,et ta ei armasta mind enam . Järgnevatel päevadel on ta olnud minu vastu väga külm ja kurbusega tõdedes ka lapse vastu . Olen talle korduvalt öelnud ja lubanud,et ei nuhi tema asjades enam ja ei ole enam nii armukade.Olen lubanud anda talle rohkem vabadust.Tean,et olen valmis selleks,sest olen ka oma vigadest õppinud. Tema seda ei taha kuuldagi ja ainult mustab ning mõnitab mind . Vahepeal on momente olnud,kus ta ütleb,et olen talle väga kallis ja ta hoolib minust väga.Et ma olen armas talle.
Palusin ,et ta ei lõpetaks suhet lihtsalt ühe päevase otsusega ja üritasin selgitada,et seda otsust ei tasu teha nii äkki ja läbimõtlematult. Palusin teha esialgu kasvõi lihtsalt suhtepausi ja proovida,et mis edasi saab. Ta oli sellega nõus. Selle nö pausi hetkel teda ei olnud üldse kodus ja olevat käinud paari naisterahvaga söömas. Mulle ütleb,et tal ei ole kellegagi midagi rohkemat kui sõprus . Õiglane paus tähendaks tegelikult ju aja maha võtmist. Ta saaks tegeleda oma hobidega,suhelda sõpradega jne. Kas oleks vale paluda mehel vähemalt mingiks ajaks mitte nii intensiivselt suhelda teiste naistega ? Arvan,et see paneks teda asju nägema teises valguses.
Kardan kõige rohkem,et ta ei mõtlegi reaalselt,mida selline äkki üksi otsustatud suhte lõpp tähendab . Mida see tähendab ka lapsele,kes on alati olnud oma „issi tütar“ . Selle asemel ,et rahulikult mõelda ja minuga arutada mis edasi saab,selle asemel ta pühendab oma aja teistega suhtlemisele ja uute suhete otsimisele .Ta hetkel teeb seda lausa meeleheitlikult. Tunnen oma meest väga hästi, tean et see on tema nö kaitsehoiak,et ta ei hakkaks minu ja lapse peale mõtlema. Kuna olen siiani suhteliselt kindel ,et kõik ta tunded minu vastu ei ole kadunud . Kõige rohkem kardan seda,et vahepealne teiste naistega flirtimine ei mõju hästi ta selgelt mõtlemisele. Arvan,et ka tema peaks mingi aeg lihtsalt üksi mõtlema,nii et ei oleks segavaid faktoreid. Sest muidugi mõjutab see mehe otsust ja mõtlemist kui mõni naisterahvas ütleb,et sul jahh nõme naine jne,muud ei jää üle jahh kui maha jätta jne. See ei ole ju reaalne jätta oma pere seda pikemalt mõtlemata. Seega tean,et see ei ole mehe poolt selgelt läbimõeldud.
Räägiks ka natuke meie ühisest lapsest. Meil on imeline tütar . Ta on iseloomult hästi hoolitsev ja armastav. Tema jaoks on olnud pere hästi tähtis.Sellest saab aimu nii joonistuste pealt kui ka nukkudega mängimise pealt. Ta ütleb iga päev,et armastab oma issit ja emmet. Vahest suunab armsalt ka meid mehega lähedasemaks ,öeldes näiteks,et „kallista emmet kaa nüüd „ või „ nüüd anna issile ka musi „ . Räägib tihti kui õnnelik ta on oma kodu ,oma toa ja meie üle. Ta on oma ea kohta olnud alati väga taibukas .
See kus hetkel elame,on meie kõigi jaoks päris esimene oma kodu. Oleme seal elanud nüüdseks umbes pool aastat. Lapsel on oma kauaigatsetud tuba.
Korter on mehe nimel ja tema on ka laenu maksja. Mees on suhteliselt edukas ettevõtja.
Minu jaoks on südantmurdev mõelda meie võimalikule lõplikule lahkuminekule. Eriti valus on mõelda meie tütrekesele ,kes kaotab talle niivõrd tähtsa perega koosolemise. Isa ,keda ta lausa jumaldab,kellest pidevalt räägib ja keda väga alati igatseb. Laps peaks loobuma ka kodust,mis on talle saanud väga tähtsaks . Ta on nii uhke oma toa üle .Räägib pidevalt,et see on tema kodu ja et issi ostis selle meile . Kuidas teha mehele selgeks ,et see kõik on tulnud meile liiga äkki ? Kuidas on võimalik selgeks teha kui tähtis on lapsele oma kodu ?
Tunnen ,et vajan abi . Arvan,et meil oleks veel võimalust päästa pere . Oleks vaja lihtsalt proffesionaali tuge,kes aitaks ka mehel selgemalt mõelda ,teda kuidagi suunata. Olen mehega sellest rääkinud ja ta oleks nõus perenõustaja poole pöörduma.
Teil on olnud varemgi tõuse ja mõõnasid, kuid armastus on aidanud ka rasketest hetkedest üle saada. Ka praegu, mil mure suur, usute siiski, et ka mehel on tundeid teie vastu ja ka laps ja kena kodu ühendavad teid. Praegu näib nii, et te tunnetate suurt vastutust tuleviku ees, püüate end muuta, tunnistate eksimusi, annate mehele rohkem vabadust, võitlete armukadedusega, kuid mees pigem otsib lahendust väljast poolt teie suhet. Aja maha võtmine, mis tundus esialgu hea mõte, võib osutuda hoopis ohtlikuks teie suhtele. Nii võib olla küll, sest aja maha võtmise jooksul peaks ju ka midagi olulist toimuma, nt andma mõtlemisainet, mis teie vahel toimub ja mis on olnud seni rääkimata, aga ka seda, mis paneb meest otsima sõbrannasid-mõistjaid mujalt? Tundub, et teie arusaamad aja maha võtmisest ongi erinevad. Praegu oleks siiski väga vajalik, et räägiksite nii palju kui võimalik, mida see praegune aeg tähendab ja mille jaoks teda seda vajate. Kindlasti ei mõju teie suhtele hästi, kui teie olete teadmatuses ja ootate, mis saab, loodate, et mees mõtleb järele, et koos on ikka hea, tema aga vaatab, kas suudab leida teile asendajat või lahutab meelt flirtimisega. Kuid võib-olla see näib nii ja tegelikult on ka mees segaduses, vajab kinnitusi, et teie suhe toimiks, pole leidnud sobivat viisi rääkida oma muredest, häiritusest, otsib mõistmist. Võimalik, et soovite mõlemad kogeda teineteise tundeid ja olla tunnustatud, kuid vahel on seda keeruline väljendada ja rääkimata jätmised aga tekitavad võimalusi vääritimõistmisteks ja ebakindluseks, aga ka usaldamatuseks. Suhte toimimiseks on vaja kahte inimest, kahte panustajat. Praegu on tähtis see, et te mõlemad olete valmis suhtega tegelema ja pöörduma ka terapeudi poole. See ongi parim, mida teha saate, sest suhte jätkamiseks on vajalik mõista suhtekriisi olemust, teadvustada suhtemustreid ja otsida viise, kuidas suhet kujundada nii, et kogeksite teineteisega kooselust rõõmu ja rahulolu.
