Ma olen täitsa hädas - ei tea, kas jääda suhtesse või mitte. Mees on minust vanem ja selline olevikus elaja, plaane tulevikuks ei ole ja ei soovi neid ka teha. majanduslikult on tema tagala kindlustatud ja muud suurt ta ei soovigi, kui nüüd kenasti lõpuni vedada. Minul ei ole oma kinnisvara ja mul on mure, et kui nii edasi läheb, olen väga halvas olukorras, sest aeg läheb ja nn päris oma eluaset ei ole. Mehe meelest võiks osta oma rahaga korteri omale, et tema siis elab ka seal minu ostetud või oma korteris (kui ma ei soovi) ja probleemi ei ole. Ma jällegi ei saa aru, mis mõte on kooselus olles selliseid asju eraldi teha. Mees ei ole halb inimene, aga teda allutada või painutada ei saa, ta ei tee midagi ega tule kellelegi poolele teele vastu. Eks on tal olnud elus pettumusi ja seetõttu nii, aga minu jaoks on kõik see nii ebakindlust tekitav, et ma olen pidevalt ülimalt õnnetu.
Kirjutate, et olete oma suhtes õnnetu, tunnete end ebakindlalt ja ei tea, kas jääda suhtesse või mitte.
Suhtes on alati 2 osapoolt ja suhe toimib, kui mõlema poole vajadused on rahuldatud. Vajadused võivad olla väga erinevad: läheduse vajadus, turvalisuse vajadus, kellegi eest hoolitsemise vajadus, materiaalse kindlustunde soov, staatuse vajadus jne. Heas suhtes on ka n.ö. MINA pool ja MEIE pool. Mina pool võiks olla see, mida ma teen üksi, koos sõpradega, millised unistused mul on ja hobid, millega oma elu värvin. Meie pool aga see, mida teeme koos, kuidas koos oleme, mida üksteiselt ootame, millised on meie koos olemise kohta käivad kokkulepped, ka tuleviku nägemused. Kui tasakaal Mina ja Meie vahel lööb kõikuma, siis tekivad ebakõlad. Praegu teil vist nii ongi. Mees tahaks suuremat kaalu Mina poolele, teie jälle vastupidi Meie poole suuremat osakaalu. Kinnisvarateema võib olla omal kombel suhte iseloomu väljenduseks.
Mõistan, et on raske olla suhtes, kui teine pool ei ole nõus üldse järeleandmisi tegema. Samas võib suhe olla ka teadlik otsus. Näiteks: jah, mulle ei meeldi see ja see nüanss, aga sellele vaatamata otsustan siiski suhtega edasi minna. Tähtis on, et te ise selle otsuse vastu võtate, mitte ei tunneks, et teid on sellesse situatsiooni vastutahtmist asetatud.
Kui teile tundub, mees on oma seisukohtades üsna jäik, siis ega te suurt midagi ette võtta ei saagi. Pidev korrutamine ja enda rahulolematuna näitamine muudab mehe pigem vastupanulikuks, trotslikuks, ehk isegi kurjaks. Ainus, mida teha saate on iseenda selge väljendamine. Kui olete rahulolematu, siis mõelge läbi, mis tunne teid valdab ja mis on see konkreetne tegevus või tegevusetus mehe poolt, mis teid heidutab. Näiteks: Kui ma ei saa koos sinuga tulevikku vaadata, siis teeb see mind kurvaks. Kui sa oled nii kindel oma arvamuses, siis see hirmutab mind. Selline olukord, kus me oleme ja ei saa teha plaane meie ühise elu osas, muudab mind väga õnnetuks jne. Seega, te ei heida mehele ette mitte midagi, kirjeldate vaid võimalikult neutraalselt olukorda ja lisate selle, kuidas end seeläbi tunnete.
Kui mees, midagi väidab, siis proovige mitte vastata oma argumendiga vaid lihtsalt kuulake teda ja vajadusel täpsustage, mida ta mõtleb. Näidake, et olete valmis teda kuulama ja kuulma, ka mõistma. Teise poole mõistmine ei tähenda, et teil ei ole õigust oma tunnetele ja mõtetele.
Kui mõnda aega proovite ja harjutate sellist suhtlemisstiili, ilma nõudmisteta ja etteheideteta suhtlemisstiili, siis ehk tekib teil parem selgus ka suhte tuleviku osas.
