Minul selline mure. Olen 1 aastase lapse ema. Mees on mul 24 aastane ja armastab nädalavahetustel sõpradega väljas käia ja õlut ning midagi kangemat tarbida. Küll ei käi ta aga iga nv . Kuidas nädalas korra siiski. Sõpradega niimoodi aega veeta meeldis talle juba enne mind . Kas ma peaksin muretsema ja tüli üles kiskuma selle pideva vingumisega või lasen tal nädalavahetusel ennast vabaks lasta ja ei peaks nii solvuma ja vinguma ? Usaldan meest. ise olen 21
Kas ja kuidas rääkida oma elukaaslasega teemast, mis häirib, ärritab, solvab, kurvastab või pahandab? Nagu ise välja toote, olete segaduses, kas jätkata suhtlusstiili, kus mureteemal vingumine vaid korduvaid tülisid esile toob või loobuda teema tõstatamisest.
Kõlab ka küsimus, kas muretseda mehe käitumise pärast (ja siis mitte- usaldada?) või lasta mehel jätkata talle harjumuspärast käitumist ja elustiili, kus korra nädalas käiakse sõpradega väljas alkoholi tarbimas (selline käitumine teie poolt peaks kinnitama mehele, et usaldate teda?).
Vastuse saamiseks neile küsimusele tuleb teil vaadata endasse ja olla enda vastu aus - mida vajate teie, et olla rahulolev ja õnnelik inimene, naine ja ema?
Milline on teie arusaam toimivast paarisuhtest? Vanemlikest rollidest, ehk ema ja isa panusest lastekasvatuse osas? Kodutöödest? Koos perega veedetavast ajast? Sõprussuhetest ja isikliku aja veetmise viisidest?
Olles endas selgusele saanud, on teie vastutus neist ka partnerile teada anda.
Mehega suhtlemisel, talle oma vajadustest rääkides, võiksite kasutada mina-keelt. Alustuseks valige sobiv aeg ja koht (kiirustades, muude tegemiste vahel, väsinult või ärritunud olekus pole mõtet olulisi vestlusi pidada) ning öelge, et teil on mure ja tema saab teid aidata. Andke talle rahulikult ja mina keeles teada, milliseid vajadusi tema (ebakohane) käitumine teil takistab rahuldamast, või millist kahju tema käitumine teile tekitab. Ning siis lisada, et mõtleme koos, kuidas seda olukorda muuta.
Mõte selles, et kui te pole avatult ja selges minakeeles oma partnerile teada andnud, mis teid häirib, ei saa ta ju teile vastu tulla ning oma käitumist muuta. Teil on õigus ja kohustus väljendada oma tundeid, mõtteid ja vajadusi- seda aga viisil, mis ei ole süüdistav, näägutav, ega teise enesehinnangut kahjustav. Näägutav suhtlusstiil tekitab teises osapooles vaid negatiivseid tundeid ja ei mingit soovi koostööd teha. Tavaliselt reageeritakse näägutamisele kas vihastamisega (kasvav tüli) või põgenemisega (leitakse põhjuseid kodust eemal olla).
Selges mina-keeles eneseväljendusest ja enesekehtestamisest lugege lähemalt: http://www.sinamina.ee/ee/noustamine/kkk/
Julgustan teid koos mehega mõtlema ja üle vaatama kokkuleppeid, näiteks paari- ja perega koosveedetava aja osas.
