Tere!
Kirjutan Teile murega, mis on mu peas trummeldanud juba pikalt (suhtes täitumas 4. aasta, sellest 3 on aeg-ajalt minu jaoks üles kerkinud see probleem, viimastel kuudel pidevalt).
Mu mees vaatab pornot - ja see ei sega mind; küll aga viisid, kuidas ta seda teeb (selgitan allpool). Meil on laps ja suhe ise on lähedane ja hea, mulle väga meeldib temaga, ja ma tunnen, et see on vastastikune.
Lapse tõttu on meil ühise intiimaja leidmine natsa keerulisem, aga siiski - mõni hommik, lõunapaus, õhtu, kui laps magab; ent kumbki meist ei näita initsiatiivi neid hetki ära kasutada. Niivõrd-kuivõrd kui oleme saanud rääkida, tema eelistab, et mina algataksin rohkem - ent kui ma olen seda ka teinud, olen mõnelgi korral keeldumise osaliseks saanud ning seetõttu ei tunne end väga enesekindlalt. Õhtuti on ta tavaliselt pikalt arvutis tööasjade pärast, ma ei suuda nii kaua üleval püsida ja tihtipeale juba magan, kui ta voodisse tuleb. Samas, kui ma olen ära (käin vahetustega tööl), võivad ta tööasjad oodata. See on ka üks suur põhjus, miks ta harjumus mind häirib - minu jaoks ei ole tal seda aega ega tahtmist, mille ta samas leiab porno jaoks. Ka on ta aja jooksul registreerinud end nii mõnelgi seks-saidil, otsinud sealt eestist pärit tüdrukuid (minule seda eitades) - ma ei tea, mis eesmärgil, minule ütles, et ainult vaatab.. nojah.
Üldjuhul ei paku see seks, mis peale ta vaatamisi minu jaoks "üle jääb", mulle enam midagi, sest mida edasi, seda hullem psühholoogiline barjäär mul on, ka on ta käitumine (nt asendid, kestvus) täiesti erinev peale "värsket vaatamist" - mul tekib tunne, nagu seks minuga oleks talle kohustus, mitte nauding. Teinekord tundub ta nagu kuskil "ära" olevat, nautimas mingit visuaali endast, teinekord silmad kinni, nagu kujutleks kedagi teist ette endaga voodis. See kõik on mõjunud mulle nii, et ma ei suuda enam seksi nautida ja end vabaks lasta.
Ma tahaks aru saada, kas mul/meil on võimalik üldse see suhe korda saada, minu jaoks peaks seks toimuma suhtes ikkagi eelkõige mehe-naise vahel. Aga tema vähenenud seksiisu on viinud mind sinnani, et "saan seksi", olles ise viimase piirini meeleheitele aetud, juba on kahjustunud ego ja enesehinnang, platsis kõik negatiivsed mõtted, mis ei lase õhtuti magadagi. Temaga rääkida sellest on mul pea võimatu, sest tema ei näe probleemi, pareerib kõik "süüdistused" kas valede või vihaga, kinnitades et see pole kellegi asi, mis ta oma ajaga teeb, see on lihtsalt porr ega muuda tema tunnetes ja meie suhtes midagi. Üldjuhul läheme koledalt tülli ega suhtle mitu päeva, mis on minu jaoks nii tohutult valus ja segadusttekitav. Tunnen ennast nagu nõiaringis, kuna seksi tahan ikkagi ainult oma mehega, aga ei saa niigi tihti, et vajadus ära katta. Samas ei taha ma ka petta, kuigi peab tunnistama, et on juba mõtted sealgimaal ära käinud. Oleme ka koos vaadanud, ent minu jaoks on see nagu magus-hapu (või õigem oleks vist öelda - mõru) olukord, kus mees on küll füüsises minuga, aga pöörab rohkem tähelepanu teisele naisele, kui mulle.
See on küll üksnes minupoolne nägemus olukorrast, aga sellegi põhjal - kas siin võiks olla mingit win-win lahendust, kus meie seks-fookus jõuaks ikkagi tagasi meie endi juurde?
Kui ka teistel on olnud sarnaseid kogemusi - kuidas või kas üldse te need lahendasite?
Kirjutate, et teie 4 aastases suhtes on juba pikka aega olnud tavapäraseks porno vaatamine. Seda teeb põhiliselt mees, mõnikord olete temaga liitunud. Porno vaatamine on teid üha rohkem häirima hakanud ja seda eriti viimaste kuude jooksul. Usute oma suhte olevat lähedase, aga siiski ei ole te rahul seksuaalse poolega, tunnete, et mees ei ole teie jaoks kohal.
Mehe ja naise vahelises suhtes on erinevad etapid. Kirjutate, et teil on ka väike laps, seega olete juba ka lapsevanemate rollis. Kuna laps on veel väike, siis on üsna normaalne, et palju energiat läheb emaks ja isaks olemise peale. Kuna pidevalt on peres kaaslaseks olnud ka porno, siis ongi tekkinud justkui kahestumine: lähedus, mis ei päädi seksiga ja porno justkui kolmas täiskasvanud liige peres. Selline olukord on saanud harjumuseks ning harjumust muuta ei olegi alati nii kerge.
Enne kui väljakujunenud olukorra suhtes “sõda välja kuulutada”, soovitaksin hakata n.ö. toitma oma paarisuhet. Suhe vajab hoolt ja pidevat tegelemist. Näidake ise üles soojust ja huvi, kuulake oma meest, kui selleks vähegi võimalust tuleb, olge toetav ja hoolitsev, looge romantilisi situatsioone. Tehke talle porno juurest eemaldumine kergemaks. Proovige mitte süüdistada ja kritiseerida, väljendage oma igatsusi, soove, lootusi, hirme. Võiksite öelda, et tahaksite aru saada, mis mehele meeldib ja mida vajab ja millest puudust tunneb. Oluline on ju püüd teist mõista, suhtuda lugupidavalt tema vajadustesse, tunnustada teda, väljendada enda vajadusi ja otsida kompromisse.
Kui tundub, et erimeelsusi on koos siiski raske lahendada, võiks abi olla ka perenõustaja või seksuoloogi külastamisest.
Raamatutest soovitaksin:”Seksuaalne tarkus paarisuhtes” või “Sinuga siin ja praegu”.
