Registreeru koolitusele

Liitu uudiskirjaga


Foorum :: Suhted elukaaslasega :: Naine jätab mind maha

T
Külaline
Postitatud 04.10.2013 kell 18:51
Tere,

Olen oma naisega olnud koos 5 aastat. Kaks aastat tagasi lõpetas ta ülikooli ning läks tööle. Firmadel on ikka tavaks korraldada suvepäevi. Seal see alguse saigi. Tutvus seal ühe mehega, kelle pärast ta arvatavasti mu maha jätab. Tuli juulikuus töölt ning teavitas mind, et on vaja rääkida. See tuli nagu välk selgest taevast ning ma ei saanud aru, mis toimub. Olimegi lahus koguni kaks päeva. Helistas mulle ja ütles: "Kallis ma ei taha sinust kunagi loobuda!" Lahku läksime sellepärast, et ma ei pööranud talle piisavalt tähelepanu. Sellega ma olin täitsa nõus, kuna tööga tihedalt seotud ja palju muid kohustusi. Tema läks tööle kella seitsmeks ning tuli koju kell neljaks. Minu tööpäev hakkas kell kaheksa ja koju jõudsin kuueks. Mõni päev nädalas oli ta trennis, mille tagajärjel me peaaegu ei kohtunudki päeval, ainult magasime üksteise kõrval. Parandasin ennast, pöörasin tähelepanu, käisime väljas söömas, kinos, kontserdil, puhkamas. Lubasin olla parem mees kui enne. Enda arvates tuli mul see hästi välja. Täna aga teatas mulle, et läheb ära, et otsustada, kas minuga või Temaga. Olen lugenud foorumitest, et see aja mahavõtmine on hea. Minule on see piin mis piin, siin kodus oodata tema vastust. Usun, et ta jätab mu maha, töökaaslase pärast, sest tööl on ju nad koguaeg koos. Oleme koos mõelnud, kuidas lapsi kasvatada, kuhu maja osta. Meil oli nagu tulevik paigas. Nii raske on kõigile ilusat nägu teha ja öelda, et mu naine on praegu vanemate juures, tuleb varsti. Olen lugenud ka seda, et pole vaja mõtlejat torkida, aga ma ei suuda kohe mitte temast ilma jääda, tahaks talle helistada, sõnumit saata. Ma ju armastan teda. Naine on mulle seda ise ka öelnud, et armastab.

Liiga pikaks läheb juba, keegi ei viitsi rohkem lugeda, seega lõpetan. Mida ma peaksin ette võtma, et oma suhet päästa. Nagu mõni mees Internetis väitis, et jalamatiks ei tasu hakata, aga ma tahan TEDA tagasi.
Meelike Saarna
Pereterapeut, Gordoni perekooli koolitaja
Postitatud 06.10.2013 kell 19:26
Vastan siiski, kuigi kirjutasite, et enam vastust ei vaja.
Lahkuminekuid on erinevaid, kõik need ei pruugi olla rasked, kuid enamasti on suhte lõpp siiski valus kaotus, sarnane leinale – me leiname oma suhet. Valusad kaotused võivad kaasa tuua kriisi. See on olukord, kus tundub, et juhtunuga on võimatu leppida, tunded on rasked ja segased, on palju mõtlemist selle üle, miks just nii läks, kas oleks saanud teisiti, kes on süüdi, äkki saab veel midagi parandada jne. Enne kui olukorra mõistmiseni ja sellega leppimiseni jõutakse, käiakse tihti läbi ka masenduse ja lootusetuse aeg. Kõlab ehk karmilt, kuid läbitöötamata tunnete eest pole kellelgi pääsu. Parem nendele siis kohe otsa vaadata, sest põgenemine on ajutine lahendus.
Nii võiks esimene asi, mida enda heaks saate teha, olla iseenda vastu mõistev, aktsepteerida oma tundeid, öeldes endale, et kõik see, mis teiega praegu toimub, kuulub elukriisi juurde, selle läbimine võtab aega, kuid see on kindlasti läbitav. On hästi tähtis, et teil oleks selles olukorras ka kellelgi toetuda, olgu nendeks siis sõbrad, mõni hea kolleeg või vanemad. Kui lähisuhe on äsja lõppenud, tuntakse puudust turvatundest, toetusest ja mõistmisest – üldse kõigest sellest, mida lähisuhe seni pakkus. Seetõttu on väga tähtis end mitte üksinda jätta – raskes situatsioonis on toetavate sõprade toel toime tulla veidigi hõlpsam.
Lisaks hädavajalikule sõprade toetusringi olemasolule on tarvis hoolitseda ka selle eest, et õpiksite ise ennast toetama. Otsige oma praegusest elust ja elust üldse üles kõik selle hea, mis sealt vähegi leida võib. Väikegi positiivne nihe igas päevas aitab kindlasti teil selle raske aja üle elada ja ühel päeval saate endale öelda, et see on möödas.
On hea, kui möödunust osatakse kaasa võtta ja alles hoida hea ja ilus, ning sellesse, mis ei olnud hea ja ilus, suhtuda kui tähtsasse õppetundi. Sest kui me suhte lõppedes kõik olnu-möödunu maha kriipsutame, selles midagi positiivset näha ei suuda, võib piltlikult öelda, et oleme ise ennast paljaks varastanud. Ei maksa iseendaga sel viisil ringi käia.
Ja ega sedagi ju veel tea – juhtunu on veel ju nii värske. Ehk on teil mõne aja pärast siiski veel võimalus leppida, suhte nõrgad kohad üle vaadata ning suhtega edasi minna?
Hetkel soovin teile tarkust ja jõudu oma valuga toime tulla, andke endale piisavalt aega.

1 lugeja arvab, et see vastus oli abistav.

Kas see vastus oli abistav?
Näita kõiki postitusi (3)

Kommentaarid:

Aitäh!

Täname Teid tagasiside eest!