Nagu näha, olen juba suht meeleheitel, et interneti teel abi otsin. Mure järgmine. Olen elukaaslasega koos üle 4aasta, meil ühine peatselt aastaseks saav laps. Elu on muidu ilus olnud, va see, et tunnen, et olen perepea, kõik toimib vaid siis kui ise asjad korraldan või suunan. Sellega võiksin leppida, aga minu mehel on tekkinud üks miinus, mis muudkui süveneb. Ta kaob aeg-ajalt. Läheb KORRAKS välja ja kaob. Väidetavalt suhet ei oma ja pole mind iial petnud, aga mina kui naine tunnen teisiti. Kui olin haiglas sünnitusosakonnas jälgimisel, otsis minu mees naisi suhtlussaitidest. Sain selle teada ja suhtlesin ka ühe konkreetse naisega. Tekkis pikem jutuajamine tookord ja see naine väitis, et nad pole iial näinud, aga suhelnud on küll palju, AGA mitte iial seksuaalse alatooniga, vaid lihtsalt suhelnud igapäeva teemadel. OK, unustasin selle seekord, kodurahu huvides...nüüd aga viimase aasta jooksul on neid kadumidi tihti, tuleb koju madalam kui muru, lahku minna ei taha. Korter on minu ja olen teinud vea, et hõõrunud seda fakti nina alla talle Alles nüüd oli meil taas konflikt, kus käskisin asjad võtta ja kaduda kui ta meie kodu ei austa, ta oli endast nii väljas, et pooleldi nuttes, pooleldi karjudes ütles, et lähebki ja igaveseks ja rohkem ma teda ei näegi. Astusin toast välja, et ise mitte endast välja minna ja kui lapsega koju saabusime, oli ta kodus jätkuvalt...Nüüd aga....avastasin (jah, ma nuhkisin, sest enam ei suutnud kahtluseid taluda), et kui ta on olnud kodust ära, siis ripub telefoni otsas...erinevate numbritega...tegin kahele kõned ja taas oli meil pikk vestlus nendega, et jah, nr on leitud kuskilt suhtlemissaidilt, aga ei mingeid seksuaalseid toone....Kas nad kõik valetavad? Mis mu mehega toimub, et ta otsib suhtlust mujalt, aga mulle ei julge oma probleemidest rääkida? Jah, meil on hetkel majanduslikke muresid, milles ta tunneb end süüdi ja vastutavana, kas asi selles? Meie poega hoiab ta väga, tegeleb palju ja ka kodus on abiks KUI ta kodus on.... Küsisin, kas ta nõus kellegagi rääkima, a la psühholoogiga, siis ta oli nõus. Kas see näitab, et ta tahaks siiski, et pere oelks koos? ja kuidas mina suudaksin nendest kõnedest ja asjadest mööda vaadata ja taas teda usaldada? Või ongi õigem lihtsalt lahku minna, sest usaldus on nii katki? Tean, et mu mees on muutunud, ta on väga närviline, hell, mu meelest lausa masenduses.... ta kinnitab, et armastab mind...aga miks siis toimub kõik see, mis toimub? Mida saaksin ette võtta, kuhu pöörduda abi saamiseks, et meie vahva pere ei laguneks? elame L-Virumaal.
Olete mures oma suhte pärast ja tahaksite midagi ette võtta, et teie vahva pere ei laguneks. Viimaste aastate jooksul on ette tulnud mitmeid situatsioone, kus olete oma meest petmises kahtlustanud. Olete segaduses, sest mees käitub teie jaoks arusaamatult. Samas olete te mures ka mehe pärast, sest teile tundub, et ta on lausa masenduses. Küsite, mida saaksite ette võtta või kuhu pöörduda, et abi saada.
Tõepoolest, selline segadus on raskesti talutav, ilmselt mõlemale osapoolele. Ütlete, et olete ise huvitatud ja ka mees on nõus abi otsima. Selleks, et neutraalsel pinnal mingi selgus luua ja otsustada, kuidas edasi minna võiksite kaaluda pereterapeudi vastuvõttu. Kui soovite seda teha Tallinnas, siis võiksin soovitada meie nõustajaid, kelle kontaktid leiate kodulehelt. Kui aga teile sobib rohkem Rakvere, siis Rakveres praktiseerivateks pereterapeutideks on Maarika Kongi tel. 5241219, Pille Murrik 56566895 ja mina ise, Tiina Teska 5010363. Teil tuleks helistada ja leppida kokku aeg kohtumiseks.
Alles nüüd oli meil taas konflikt, kus käskisin asjad võtta ja kaduda kui ta meie kodu ei austa, ta oli endast nii väljas, et pooleldi nuttes, pooleldi karjudes ütles, et lähebki ja igaveseks ja rohkem ma teda ei näegi. Astusin toast välja, et ise mitte endast välja minna ja kui lapsega koju saabusime, oli ta kodus jätkuvalt...Nüüd aga....avastasin (jah, ma nuhkisin, sest enam ei suutnud kahtluseid taluda), et kui ta on olnud kodust ära, siis ripub telefoni otsas...erinevate numbritega...tegin kahele kõned ja taas oli meil pikk vestlus nendega, et jah, nr on leitud kuskilt suhtlemissaidilt, aga ei mingeid seksuaalseid toone....Kas nad kõik valetavad? Mis mu mehega toimub, et ta otsib suhtlust mujalt, aga mulle ei julge oma probleemidest rääkida? Jah, meil on hetkel majanduslikke muresid, milles ta tunneb end süüdi ja vastutavana, kas asi selles? Meie poega hoiab ta väga, tegeleb palju ja ka kodus on abiks KUI ta kodus on.... Küsisin, kas ta nõus kellegagi rääkima, a la psühholoogiga, siis ta oli nõus. Kas see näitab, et ta tahaks siiski, et pere oelks koos? ja kuidas mina suudaksin nendest kõnedest ja asjadest mööda vaadata ja taas teda usaldada? Või ongi õigem lihtsalt lahku minna, sest usaldus on nii katki? Tean, et mu mees on muutunud, ta on väga närviline, hell, mu meelest lausa masenduses.... ta kinnitab, et armastab mind...aga miks siis toimub kõik see, mis toimub? Mida saaksin ette võtta, kuhu pöörduda abi saamiseks, et meie vahva pere ei laguneks? elame L-Virumaal.