Taustaks. Olen naine, 30. Lapsepõlv on olnud üldiselt rõõmus, kui välja arvata see, et kaotasin isa kui olin 10. Olin nö isa laps, sest olin pesamuna ja kaua oodatud. Kuna isa surm oli meie pere jaoks suur šokk ja kõigil oli oma emotsioonidega palju tegemist, siis arvan, et mõned leina protsessid jäid mul lapsepõlves läbi tegemata. Ehk kohati on tunne, et see sündmus mõjutab mind ka täiskasvanu eas. Aga võib-olla mitte.
Kuid, kui minna asja juurde, siis minu mure on oma pahameele väljanäitamine. Pere ütleb, et olen tujukas, sest kui midagi ei lähe nii nagu mina sooviksin või kui keegi käitub nii nagu mulle ei meeldi, näitan seda oma kehahoiaku ja pahase olekuga välja. Meessuhteid mul elus väga palju ei ole. 20ndate alguses oli üks 3 aasta pikkune suhe, peale mida olin pikka aega üksi. Lihtsalt ei leidnud enda ellu inimest, kellega oleks tahtnud oma elu jagada. 2 aastat tagasi aga leidsin sellise inimese. Peale suurema tunnetemöllu möödumist hakkab saabuma argipäev. Kuna elame erinevates linnades, siis oleme siiani elanud nö visiitsuhet. Minu jaoks on see hetkel kõige suurema pahameele tekitaja. Mees on ca pool kuust minu juures, pool kuud elame eraldi. Ja ajad, mil saame koos olla, on suhteliselt juhuslik, nii kuidas temal see on võimalik. Ja see on üks asi, mis pahandab mind. Kui ta ütleb jälle, et ta ei saa kokkulepitud ajal tulla, siis tekitab see minus trotsi ja hakkan jälle jonnakalt käituma ning teda sellega karistama. Räägin temaga napisõnaliselt, käitun nipsakalt ja ebameeldivalt näitamaks, et mulle tema käitumine sugugi ei meeldi. Eks ma loodan, et ta siis käitub teisiti. Noorena karistasin nii oma ema. Nüüd elame temaga eraldi ja saame temaga hästi läbi. Aga nüüd elan sellised emotsioonid välja oma mehe peal. Ja tegelikult ei taha ma nii käituda, ma ei taha selline nõme olla ja tunnen, et see mõjub väga halvasti meie suhtele. Kuid ma ei oska ennast kuidagi muuta. Tean, et nii ei ole ilus, aga ühel hetkel hakkab kruttima ja närima mind häiriv teema ja siis plahvatan. Kas on mingeid tehnikaid, millega saan enda käitumist muuta?
Kirjast loen välja, et toimivad suhted on teile tähtsad – see on hea lähenemine, mis lisab motivatsiooni õppida käituma suhteid hoidval moel. Esimese sammu oletegi juba teinud: te märkate oma käitumismustrit, olete mõelnud selle tekke tagamaadele. See ongi muutuste tee algus, sest keegi ei saa muutuda enne, kui on aru saanud, kuidas ta on kujunenud just selliseks.
Õppimine on ikka harjutamisega seotud, ja põhjalik harjutamine annab tihti soovitud tulemuse. Muidugi võib ka õppimise ajal vahel tunduda, et kõige lihtsam on teha vanaviisi, või käega lüüa või lihtsalt võimu kasutada. Trots ja jonn, napisõnalisus ja nipsakus on ju ka omal moel jõu kasutamise esindajad. Siiski on hea teada, et nii agressioon (ükskõik, kas väljapoole, teisele suunatud või sissepoole, enda vastu suunatud) kui ka alistumine riivab sügavalt inimväärikust ning ei too kaasa häid lahendusi. Pinged pigem kuhjuvad, suhted halvenevad, usaldus saab kannatada – seda olete kogenud.
Enesekehtestamise, piiride teema ongi keeruline, sest peame oma piire, oma vajadusi, oma tundeid näitama ja teisteni viima sel moel, et suhe kannatada ei saaks. Samas on tingimata vaja enda eest seista, sest seda ei saa teha keegi teine meie eest.
Kehtestava ehk piirepaneva sõnumi häid suhteid säilitav põhiidee on, et see jätab ruumi ka teisele poolele, tema arvamusele, tema piiridele ja tunnetele. „Sinu käitumine mõjutas mind nõnda ja selle tulemusel tunnen end nõnda. Sul on võimalus mind selles mõista ja aidata“ – ütleb see endakohane sõnum, mille suur pluss on ka see, et minakeeles öelduna ei ärata see enamasti vastupanu ning sellega on raske vaielda.
Just kehtestava käitumisviisi abil on võimalik säilitada oma väärikus ükskõik kui keerukas situatsioonis, mil teie vajadused on ohtu sattunud, olgu see seotud elukaaslase, ülemuse või sõbranna käitumisega. Teie piire näitav sõnum annab teate selle kohta, mis teile teise käitumises või jutus meeldis-ei meeldinud, sobis-ei sobinud, mis tundeid see äratas ning milline konkreetne mõju sel oli. See on hea viis olla selge ja arusaadav nii enda kui teiste jaoks, väljendada tähtsaid arvamusi ja seisukohti. Kehtestav sõnum võib koosneda ka ainult ühest lühikesest sõnast, ebalusevabast ei-st või jaa-st.
Kehtestava sõnumi puhul on väga oluline olla ehe: rääkida sellest, mida te tõesti mõtlete ja tunnete. Samal moel nagu ehtne olek ja ausus sõnumi mõju suurendavad, vähendab seda iga ebakõla.
On ka olukordi, kus kehtestamine ei aita, sest teine pool ei ole nõus oma käitumist muutma. Sel juhul võib tegu olla konflikti(eelse) olukorraga, mille lahendamiseks on vaja konfliktilahendusoskusi, eelkõige oskust läheneda ühisele probleemile mitte lahenduste, vaid vajaduste kaudu.
On väga tähtis seista enda eest, see aitab olla suhetes selge ja läbipaistev. Ei maksa oma soove esitada liialt jõuliselt, vihjeliselt, või iroonia abil, ei maksa loota, et teine sinu soove silmist loeb. Nimetatu teeb suhte segasemaks ja tekitab emotsionaalset kaugust. Nii et tasub proovida teha teisiti, kuigi mõnes mõttes on tegu väljumisega mugavustsoonist. Soovin teile selleks edu.
Võite lugeda ka mõnda suhtlemisõpikut (nt Matthew McKay jt "Suhtlemisoskused", Väike Vanker 2007 või Stephen Covey "Väga efektiivse inimese 7 harjumust", Ilo 200, lühiülevaade suhtlemisoskustest on ka perekeskuse kodulehel http://www.sinamina.ee/ee/noustamine/kkk/. Viimane on kokku kirjutatud küll pere konteksti silmas pidades, kuid kuna suhtlemisoskuste põhitõed on universaalsed, siis tasub üle vaadata.
, lühiülevaade suhtlemisoskustest on ka perekeskuse kodulehel