Tere
Oleme pea 3aastat koos olnud ja abiellusime selle aasta juulis. Meil on ka aastane väike tüdruk. Mure on mul mehe pärast. Ta läheb väga kiiresti närvi ja kipub siis rusikat vasti seinu ja uksi virutama..õnneks pole see veel minu vast osutatud. Selle närvilisuse algatajaks on ikka alkohol. Luhtsalt siis ollakse nii vägev ja õhku täis ja kõik on lubatud..ka auto kasutus, millest meil tüli hakkabki. Kuna uus auto sai võetud tema nimele. Siis on vaja minna sõprade juurde ja kõige hullem hakkab ta sellesse kaasama ka last. Tirib mult last käest ,et teda kaasa võtta..et tema laps ja temal on õigus. Ma lähen ise sellepeale hüsteeriasse,ja ta nagu naudiks seda.. Nimelt see lapse omamis tähtsus on tal lapsepõlvest. Ta vanemad olid väga noore kui abiellusid ja tema said. Kuid kuid mees osutus vägivaldseks juba lapse ema sünnitysmajast tulles. Nimelt ei meeldinud talle ,et sünnitust oli vastu võtnud meesarst. Lahutus tuli ruttu ha laps oli nn ilma peal . Elas nii isa- kui ja ema vanemate juures. Ema uued mehed ei kohelnud hästi ega polnudki isafiguuri kuna isa ie tahtnud reda nähagi. Peale meie lapse sündi mu mehe isa oli justkui olemas, nagu olu antud talle teine võimalus. See oli vaid pool aastat ja kadus ta jälle. Ma ei taha,et minu lapsega sama juhtub. Ma tean ,et see on psühholoogiline ja mu mees vajab abi. Ma paaril korral olen ta nagu nõusse saanud koos minna aga siis keeldub ta minemast ja vihastab selle peale.Peale vihahoogu on kõik nagu korras ..aitaks nagu vaid tema kahetsusest ja elu läheb edasi. Et tema ei räägi võõrastega ja nõustamised maksavad.. Ma ei saa talle ka selga keerata aga ma ei taha ka et meie laps kannatab ha meie suhe. Muidu on ta hea isa ja hoolitseb pere eest. Kuidas ma saan ta nõustamisele?
Olete mures, et mehe käitumine ja eriti koos alkoholiga võib olla ohtlik lapsele. Kahtlemata tuleb last kaitsta mistahes riskide eest. Kui olete näinud, et mees muutub vahel agressiivseks, istub alkoholi tarbinuna autorooli, ei arvesta sellega, et püüate teda takistada, siis sellesse tulebki väga tõsiselt suhtuda. On ju päris kohutav, kui lapse isa käitub lapse suhtes ohtlikult ja peate last oma isa eest kaitsma. Te ei saa teda usaldada ja olete pidevas hirmus.
Kõige keerulisem ongi see, et mees ise ei näi mõistvat, et tal on probleem. Te olete püüdnud analüüsida ja mõista mehe käitumist läbi selle, mida ta ise on kogenud, millest ilma jäänud ja mis peaasi soovite teda toetada ja suhet hoida. Teie valmisolek tegelda probleemiga on olemas, kuid kuidas aga meest motiveerida abi vastu võtma? Algab ju probleemi lahendamine sellest, et probleemi teadvustada ja määratleda. Tundub, et praegu ongi see peamine, et ta ise mõistaks, et alkohol on tema jaoks probleem ja et tema käitumine on ohtlik. Kui alkoholi mõjul muutub käitumine kontrollimatuks, ettearvamatuks, siis pole kasu ainult pärast kaine peaga kahetsusest, vaid tunnistamisest, et alkoholi tarbimine on suur risk ja parim on 0-tolerants. Ka teie poolt peaks olema selgelt väljendatud täielik lubamatus seada ohtu last, juhtida autot mistahes joobeastmes ja käituda agressiivselt, teisi hirmutavalt. Võib ju tõesti olla suhtumist pehmendav, et mees ei ole kedagi löönud, kuid tundub, et mehe vihastamised on siiski hirmutavad teile. Sellest, piisab. Teie olete siin see, kes saab seada piire, mitte tema. Teie jaoks on see lubamatu. Kui tema peaks teie hirmu või lapsega seotud riske tühistama, siis see on lisaprobleem – ta ei teadvusta ega tunneta piire ega probleemi.
Niisiis, oleneb tõesti väga palju ka teist – kui selgelt väljendate, et ei kavatse leppida riski käitumistega. Edasi võite ka väljendada, et ka teie olete probleemi ka seotud ja tunnete vajadust minna nõustama ja vajate selleks tema kaasamist. On tõesti nii, et kui panna kogu probleemi raskus talle, et tema peab oma probleemi lahendama, siis pole ilmselt kasu tema kui süüdlase tuvastamisest. Võimlik, et läbi süü- ja häbitunde, oleks teda raske probleemiga tegelema innustada. Pigem ikka nii, et see on teie pere mure ja teie vajate tema osalemist selle lahendamisel, et teie tunneksite enda suhetes rahulikuna. Väga hea eeldus suhetega tegeleda ongi see, et teil on ju ka palju head millele toetuda. Rääkige sellest temaga, et väärtustate teda isana, tema hoolivust, samuti oma paarisuhet ja soovite, et see kestaks. Kui mees mõistaks tõepoolest, te muretsete, olete pinges, ei suuda nautida seda, mis teie peres rõõmu võiks pakkuda, siis on ta ehk valmis ka panustama sellesse, mis ka temale oluline on. Saategi algatuseks julgustada meest rääkima sellest, kuidas tema teie suhteid näeb, mis talle oluline on ja ka sellest, mis tema jaoks keeruline on, närvi ajab, pahandab. Kui ta midagigi väljendab, mis on tema jaoks stressi tekitav, siis sealt võib ju kujuneda ka tema huvi midagi teha, et ka tema tunneks rohkem rahuolu. Teie saate väljendada soovi, et teie jaoks on tähtis, et teie kõik kolmekesi end hästi tunneksite. Kui mees mõistab, et te olete tema jaoks olemas ka keeruliste probleemide korral, et ta ei pea kartma mahajäetust, tõrjutust, etteheiteid, siis ilmselt ei vaja ta ka enesetunde tõstmiseks alkoholi, pingete maandamist agressiivselt jne. Võib ju olla, et mehe üks oletusi on ka see, et nõustamisele minnes, pannakse ta nö süüpinki. Kes seda tahaks vabatahtlikult teha? Las ta väljendab oma oletusi ja püüdke koos mõelda, kas soovite ise süüdlast leida või hoopis teineteist mõista ja seda toredat, mis teid seob rohkem nautida. Kui seda mõlemad kinnitate, siis on ka kindlam tunne minna spetsialisti , nt pereterapeudi juurde.
