Meil on mitu kuud olnud juba kodus olukord,et mina olen koguaeg lapsega üksi.Eile sai minu mõõt täis.Hommikul läheb mees tööle,mina olen titaga pika päeva üksi kodus,kuna elame maakohas,pole mul siin kuhugi minna ega kellegagi suhelda.Ainus koht on kohalik külapood,kuid halbade ilmadega ei võta ka seda teekonda ettte,vankriga jalutda on raske,sest on väga libe ja maakohas loomulikult mingit koristust-hooldust ei toimu.Õhtuks teen mehele korraliku söögi ja ootan teda koju.Tema tuleb ,sööb kiiruga ja ütleb,et on väsinud ja viskab magamistuppa pikali,peagi juba norskab.Olen terve õhtu üksi,tegelen lapsega ja vaatan tv-d,siis kusagil poole11 tõuseb mees üles,sööb veel ja hakkab filme vaatama.Mina aga olen väsinud ja tahaks siis juba magada.Vaatab nii poole 2-ni,kolmeni,nädalalõppudel poole5-ni.Ja mina olen aina üksi-päeval kodus,õhtul ja ka öösel voodis.Eile õhtul ütlesin talle,et ma pole sellise eluga nõus,ta oli solvunud,lausa vihastas ja ütles,et tema ei saavat minu kõrval magada,sest mina norskan.See on tõsi,aga olen norsanud kogu aeg ja ta teadis seda juba ammmu enne,kui hakkasime koos elama,samuti norskab tema ise.Siis teatas tema,et hakkab hoopis teises toas magama,kui mina teda rahule ei jäta ja tema tahab filme vaadata.Ütlesin,et teise tuppa ta ei lähe,mina sellise eluga ei lepi.Siis oli tige,pani teleka kinni,tuli voodi,ronis oma poolele ja jäi tigedalt magama,norskas nagu loom,ma ei saanud kaua und.Ma ei tea,kuidas seda teemat õhtul üles võtta.
Tere!
See olukord,mida kirjeldate, on noorte emade üks raskeimaid perioode. Muutused elus põhjustavad alati kohanemise stressi.
Veel raskemaks teeb selle olukorra see, kui abikaasa on lapsega tegelemise suhtes eemalhoidev, sest on töölt tulles lihtsalt väsinud. Õhtuks olete väsinud mõlemad. Kumbki ei näe teise tegemisi päeval. Nii võibki kujuneda mõlemal eelarvamuslik hoiak teise suhtes nagu polekski teine päeval teinud midagi sellist, mis väsitaks.
Probleemseks on muutunud Teie suhted.
Mida teha?
Eelkõige on vajalik anda endast mina-sõnumite kaudu teada, mis Teile abikaasa käitumise juures on vastuvõetamatu ja mis tundeid see Teis tekitab ning miks see on Teile nii oluline.
Mõelge, mis Teid abikaasa käitumise juures kõige enam ärritab: on see abikaasa osavõtmatus lapse kasvatamise suhtes?
On see Teie iseenda väsimus ja kurnatus ning rutiin, et ei saa kodust välja?
Miks abikaasa vihastub, kui olete oma rahulolematust väljendanud?
Võimalik, et olete abikaasaga sellel teemal rääkinud süüdistavas, käskivas väljenduses, mis teda vihastab. Suhtlemine toimub siis emotsiooni tasandil. Tegelik olukorra lahendus jääb aga olemata.
Et Teie suhe paraneks, on vajalik teineteise mõistmine, et tegelikult on teil mõlemal raske.
Näit.: "Ma saan aru, et sa oled töölt tulles väsinud ja see jutt ärritab sind".
Jne.
Enne probleemi lahenduseni jõudmist on vajalik nn tunnete temperatuuri alandamine.
Tunded ei ole valed ega õiged. Tunne on lihtsalt tunne. Ärge kartke oma tundeid väljendada.
