Oleme koos olnud 5 aastat, vastastikune armastus on olemas. Probleemid meie suhtes oleme siiani suutnud lahendada neist vestlemise teel aga viimasel ajal tundub, et teatud teemadel, mis mulle on väga olulised, jooksevad igasugused lahendused rappa.
Viimasel poolel aastal on mehel tööl olnud väga pingeline periood, palju tähtaegu ning sellest tingituna on ta pidanud hommikust õhtuni tööl olema ka nädalavahetustel. Saan aru, et tal on pingeline aeg ning palju tegemist. Kui aga tööpäev on läbi, meeldib mehele õlut või veini söögi kõrvale juua (ja seda juba suhte algusest saati). Saan aru, et pudel-kaks õlut, klaas veini (mõnikord lausa pudel) võib mõnele tunduda täiesti tühise kogusena aga peaagu igal õhtul nädalas kerge vine all olemine tundub minu jaoks juba isiklikult riivavana (eriti kuna see on kestnud nii kaua ning ei tundu kusagile kaduvat). Kuna ma ise alkoholi ei tarvita, tunnen, et mind solvab kui ma pean pidevalt alkoholi haisu tema hingeõhus tundma. Ka on mulle vastumeelne, et meie intiimsetel hetkedel ei olda siis ju enam kaine. Oleme sel teemal rääkinud, alguses oli tal põhjus, et kuna enne meie koos olemist elas ta vanematega, polnud tal võimalust ennast nö vabaks lasta ja nüüd on soov seda teha. Kui selline periood minu jaoks juba liiga pikale venis, tõdes ta, et talle meeldib õlle/veini maitse ning tunnistas, et tarvitab tõesti ehk liiga palju ning peaks vähemalt töönädalal piiri pidama. Kahjuks ei ole sellistest vestlustest mingit tolku olnud ning isegi kui paariks nädalaks midagi muutub, sageneb õhtune tarvitamine justkui iseenesest kuni endine olukord on tagasi. Mu mees ei ole kunagi vägivaldne ega muutu tema jutt alkoholiga ebameeldivaks, ta on seltskondlik ning suudab säilitada adekvaatsuse ka siis kui on pudeli veini õhtu jooksul ära joonud. Ka ei lähe ta kunagi õllelt/veinilt üle kangemale alkoholile.
Teine mure on, et kui varem oli meie sekselu siiski aktiivne, siis viimasel poolel aastal on see vaikselt tahaplaanile jäänud, et mitte öelda ära kadunud. Mu meest lihtsalt ei huvita see enam. Kui me oleme sel teemal rääkinud (vahepeal mul tekkis juba lausa hirm, et kas äkki on kadunud tal huvi minu kui oma naise vastu), siis kinnitas ta, et armastab mind väga kuid seksiisu puudumist ei oska ta kuidagi põhjendada. Ka on ta tõdenud, et tal on tekkinud juba harjumus ilma seksita olla ning ei tunne sellest ka kuidagi puudust. See oli minu jaoks väga üllatav, sest suhte algusest peale oleme elanud aktiivset sekselu. See aga riivab minu enda ego, sest hoolimata igapäevasest stressist (olen lapsega kodune), vajan ma siiski lähedust ja tähelepanu. Kui aga päevast päeva saan tema puudutamise vastuseks, et on hilja ja hommikul on vaja vara ärgata ning jääme parem magama või hommikuti saan lausele "tahan sind" vastuseks, et ärgata on vaja, laps juba oma toas ootab, viib see lausa pahameeleni. Õhtuti ollakse liiga väsinud (voodis raamatu lugemiseks on aga aega) ning hommikuti tuleb päeva alustada (seda kirjutades tajun, et olen kergelt kibestunud).
Kui aus olla, siis on ideed täiesti otsas. Ühest küljest tahan endiselt oma meest ning ei taha alla anda, et nii hakkabki meie suhe olema. Teisest küljest- palju võib? Ma püüan olukorrast "mina keeles, süüdistamata, oma vajadustest rääkides, teda toetades, peegeldades" rääkida, tema kuulab ning vastab lühivastustega. Tihti ei soovi ta justkui mingit vastust anda ning lihtsalt vaikib, kuulab ja vaikib.
Ma ei ole näägutaja naine, kes iga asja pärast kohe maha istub ja muudkui ühte ja sama asja otsast peale arutada soovib aga kui kuust kuusse mitte midagi ei muutu, kui tihti on üldse võimalik teemat tõstatada ning mismoodi peaks lahenema meie seksiprobleem? Kas sellest piisab kui tööl pinge väheneb ning algab puhkus? Kas siis peaks see iseenesest lahenema või on selleks vaja juba midagi teha? Seksuaalnõustamisele (ma olen 90% veendunud), ei ole ta nõus minema. Ka alkoholi osas ei ole minus soovi, et nii jääkski. Ma ei pea normaalseks, et kogu meie aeg mehega, mis meil peale lapse magama minemist on, on kerge vine all.
Teie rahulolematus on täiesti mõistetav. Tunnete, et viimasel poolel aastal pole teil mehega olnud intiimsust, mees on peamiselt tööl ja kodus olles tarvitab alkoholi. Saan aru, et teil on ühine laps ja vastastikune armastus on see, mis teid koos hoiab. Tõsi on see, et alati ei piisa armastusest selleks, et olla rahulolev. Rahulolu tekib sellest, kui peamised vajadused on rahuldatud. Saan aru, et keeruline periood on teil kestnud umbes pool aastat, mil mehel on nii palju tööd, et paarisuhtele ei ole tal lihtsalt aega pühenduda. Paraku on suhtega nii, et kui seda ei toida, siis hakkab see närbuma ja kokku kuivama. Saan aru, et see on ka põhjus, miks kirjutate ja abi otsite – see mees on teile väga oluline, kuid tajute, et rahulolematus ja pinged aina kasvavad. Te olete oma vajadustest ja tunnetest mehele rääkinud, püüate vältida süüdistusi ja näägutamist, kuid senini pole olulist muutust paremuse poole toimunud.
See on muidugi väga suur asi, et suudate rahulolematuse korral enda tundeid ja vajadusi teadvustada ja väljendada ega süüdista meest. See loob kindlasti hea pinnase võimalikuks muutuseks. Kindel on ka see, et me teise inimese käitumist muuta ei saa. Inimene peab ise muutust tahtma, et tekiks piisav jõud, et muutust ellu viia. Igal inimesel on õigus valida endale meelepärased viisid oma pingete maandamiseks (kui see otseselt kedagi ei kahjusta). Teie mees on valinud pingete maandamiseks alkoholi – kirja järgi võib öelda, et sellest on kujunenud sõltuvus. Saan aru, et seni kuni teil oli aega ka teineteisele, ei olnud see teie jaoks nii häiriv, kui nüüd, kus teie vaheline intiimsus on väga harvaks jäänud. Üldiselt on loomulik, et alkoholi tarvitamine vähendab mõneks ajaks alkohooliku ärevust. Samal ajal suurendab see teiste pereliikmete ärevust, mis omakorda tõstab pinget suhetes. Alkoholi tarvitaja maandab taas pinget alkoholiga ning tekib nõiaring, millest ongi keeruline välja saada. Tihti on selleks vaja professionaalset abi ning väga suurt motivatsiooni ja tahtejõudu. Kui alkohoolik on otsustanud loobuda alkoholist, siis saab seda otsust toetada lähedus paarisuhtes ja muud pingemaandamise viisid (hobid). Kuid eelkõige on vaja alkoholi tarvitaja enda otsust ja tahet.
Selleks, et paarisuhe toimiks, tuleb võtta selle jaoks aega. On arusaadav, et kui mehel on pidev mure töö pärast ning koju jõuab ta vaid vähestel õhtutundidel, siis ei jõua ta nö ümber lülituda. Väikese lapse kõrval kipub pea igas peres jääma vähe aega paarisuhtele. Küsisite, et kas sellest piisab kui tööl pinge väheneb ning algab puhkus? Usun, et see on väga hea võimalus, kui võtate siis ka päris kahekesi olemise aega – teete midagi, mis mõlemale meeldib ja leiate lapsele hoidja. Koos olles tasub eristada seda aega, kus te teete midagi rõõmustavat ja seda, kus te räägite oma suhtest, vajadustest ja otsite probleemidele võimalikke lahendusi. Probleemidest rääkimise aja piiritlemine on üldiselt üks hea võimalus, kuidas peres pinget vähendada.
Iga inimene vastutab oma vajaduste rahuldamise eest (paludes vajadusel abi ja toetust). Kui teie tunnete rahulolematust, siis on väga oluline, et te iseenda vajaduste eest seisaksite. Võite mõelda, mida veel vajate, et üle elada see periood, kus mehel ei ole paarisuhte jaoks aega. Paarisuhtes on oluline, et püsiks ka iseendale pühendatud aeg. Samas saate mehele väljendada oma ootusi teie paarisuhte osas. Pole teie võimuses ega ka teie ülesanne muuta mehe käitumist, teie vastutus on väljendada oma vajadusi. Võite väljendada ka kartust, et teie paarisuhe võib selliselt jätkudes aegamisi muutuda tühjaks ja mõttetuks. Mees saab teha oma valikud ja tahtmise korral otsida võimalusi, kuidas vähendada tööd ning võtta aega paarisuhte hoidmiseks.
Kui soovite rohkem kõrvalist toetust, siis soovitan pöörduda ka perenõustaja poole. Perenõustajaga koos saate otsida just oma perekonnale sobivaid võimalusi muutuste loomiseks ja rahulolu tõstmiseks. Muutuste tekitamine on alati mingil määral ebamugav ja ajutiselt pinget suurendav. Kui aga jätkata nii nagu on ja üritada lihtsalt olemasolev rahulolematus ära kannatada , siis võib ühel päeval avastada, et armastus ei paista enam rahulolematuse alt kuidagi välja.
Kõige esmane soovitus on võtta aega, et olla kahekesi (regulaarselt). Paarisuhte hoidmiseks ja toitmiseks on see hädavajalik. Kui paarisuhtesse panustada, siis hakkab paarisuhe olema oluline ressurss kogu pere- ja tööelus.
Soovitan ka vaadata tasuta e-koolitust meie kodulehel, kus pereterapeut Kiira Järv räägib sellest, kuidas võiks erinevatel pere arenguetappidel oma ressurssi jagada (www.sinamina.ee/e-koolitused/koolitused/koolitus/?sid=1). Huvitav raamat lähisuhtemustrite muutmisest on hiljuti eesti keeles ilmunud Harriet Lerneri „Vihatants“.
