Tere,olen abielus 11a ja peres väike laps.Abikaasa töötab välismaal ja kodus käib umbes 3päeva kuu aja sees.Varem käis tihedamini ja helistasime smsisime pidevalt aga eelmise aasta kevadest see muutus.Ja tänaseks tean,et tal on armusuhe mida ta ütleb ,et on sõbranna ja ,et ma ei muretseks kuna ta suur mees ja teab mida teeb,et see meie abielule midagi ei tee.Lihtsalt on hea sõbranna ja muud ei midagi.Aga mina tunnen midagi muud tunnen ,et kui ta minu kõnesid vastu ei võta ja smsidele ei vasta siis on nad koos,sest siis ta käitub uskumatult.Pole nagu üldse see mees kellega kunagi tutvusin.Minuga räägib reserveeritult aga lapsega siiralt ja muretult samas kõne lõpetab meeldivalt.Kui on arvatavasti naisega koos siis ütleb mulle ka vahel pahasti nt ega sa mu ema ei ole ...Olen olnud väga mõistev aga hetkel tunnen ,et lähen lõhki teadmatusest miks ta nii teeb.( Samas on ta ka öelnud,et lahku minna ta hetkel küll meist ei kavatse.Olen nagu oote positsioonil ,et kas mind tahetakse või kui teine ikka sobib siis jäetakse.)Küsida ma ei saa sest siis olen paha.Ma ei taha loobuda meie abielust nii kerge käeliselt ja tahan enda halbadest mõtetest jagu saada.Mida pean tegema?Minuga ta eriti kusagile kodust minna ei taha ütleb ,et tahab kodus rahulikult puhata sest tööl ju seda ei saa.Aga mina mõtlen,et ta on enda vajaduse mõnusalt äraolemise teisega juba rahuldanud ja kodus on tõesti hea vaid puhkamas olla.Kuidas oma mõtetega toime tulla?Olen lapsega kogu aeg kahekesi käib lasteaias ja mina tööl siis koju ja jälle sama.Kuna meil lähedasi siin kandis ei ole siis pean ise kõigega hakkama saama ja ei saa ka last kellegile ööseks viia ,et kuhugile minna.Ma isegi ei tea kas hetkel kusagil lõbutseda tahan.Issand minu jutt on nii segane ,loodan siiski,et keegi mõistab mida mõtlen ja tunnen ja annab mulle head nõu.Tänan.
Olete mures oma suhte pärast, ja püüdes leppida mehe „lihtsalt sõbranna“ olemasoluga, tunnete siiski rahulolematust ja nõutust.
Mina paremat viisi ma suhtes selgusele jõudmiseks ei tea, kui oma selgesti läbitunnetatud tunnetest ja mõtetest teisele rääkida, näidates samas partnerile valmidust ka tema mõtteid/tundeid kuulata ja mõista.
Inimesed on erinevad ja ka arusaamad suhtereeglitest, kooselust, turvalisest lähedusest, teineteise mõistmisest, armastatud olemisest, privaatsusest/avatusest suhte sees, seksist jpm on erinevad. Ei ole põhjust kahelda, et just hea lähisuhe on see, mis inimese oma eluga rahulolevaks ja õnnelikuks teeb. Ent lähedus – nii vaimne kui ka füüsiline – ei ole siiski võimalik, kui tähtsatest asjadest ei kõnelda ja põhireeglites kokku ei lepita.
Igaüks elab oma naha sees, teab oma tundeid ja mõtteid. Mehe tundeid ja mõtteid saate teada ainult siis, kui teda kuulate. Tema saab teie tundeid ja mõtteid teada, kui talle neist räägite. Te kirjeldate, et olete enda sees palju mõelnud ja vaaginud. Kas nüüd võiks olla paras aeg need välja öelda? Kunagi ei maksa jääda lootma, et teine minust ehk niigi aru saab, mind sõnadeta mõistab, mu mõtteid loeb. Asjad, mis ühele inimesele tunduvad iseenesest mõistetavaid, ei pruugi olla seda sama teisele. Rääkida ja kuulata tuleks seni, kuni jõutakse mõistmise ja aktsepteerimise, kui neid pole, on raske teha kokkuleppeid, mis suhte kasuks töötaksid. Kuidas aitab teie probleemi lahendada ooterežiimil olemine? Teadmatus on tõesti raske taluda.
Mõistagi on olukorras, kus on kogunenud pinget ja pinevaid tundeid, ehk raske end kokku võtta ja enda sees toimuvast mehele kõnelda. Probleemidest rääkimine võib alul luua tunde, et nii need vaid suurenevad ja nii võivad need jäädagi rääkimata, sest nii näib lihtsam. Kuid see ei tee probleeme olematuks, ja sisemine pinge aiva kasvab. Ka uuringutest on selgunud, et üks õnneliku kooselu tingimusi on selge kommunikatsioon ja kartmatus konflikti siseneda. (Loomulikult on vajalikud ka konfliktilahendusoskused.) Soovi korral võite vaadata perekeskuse lehte http://www.sinamina.ee/ee/noustamine/kkk/
kus on soovitatavad käitumismudelid keerukateks suhtlemisolukordadeks.
Kõige parem on püüda vestelda siis, kui mõlemad olete rahulikud, ja hea oleks ka, kui eelnevalt oma peas paika panete, mida tahate öelda: millest tunnete kõige suuremat puudust, mis teis kõige enam häirib, milles näete väljapääsu jmt. Hea oleks tähtsaid asju rääkida mitte Skypes, nagu kaugsuhtes olles tihti tehakse, vaid reaalselt teineteisele otsa vaadates.
Suhe koosneb alati vähemalt kahest inimesest. Ikka on mõlemal oma osa, ikka on partnerite käitumine vastastikku tingitud. Seetõttu on oluline mõelda sedagi, mis teie enda käitumises on sellist, mis võinuks viia praeguse olukorrani. Enne olulist jutuajamist partneriga võiksite kõigepealt endas selgusele jõuda. Milline on elu, mida soovite elada? Mil viisil? Kas praegune partner pakub teile kõike seda, mida lähisuhtelt ootate? Milline võiks olla teie areng selle mehe kõrval? Jne.
Kõige paremini tasakaalus püsib siiski võrdväärne suhe. See tähendab, et kummalgi on samad õigused ja kohustused, kumbki vastutab võrdselt suhte kestmise eest. Kui reeglid on ühe partneri tehtud ja teine lihtsalt kuuletub ja lepib, ei tähenda see veel suhte lõppu, kuid kindlasti tähendab see väga pingelist ja ebavõrdset suhet.
