Hakkasin otsima oma küsimustele vastuseid mujalt kui tuttavatelt ja sugulastelt sest leidsin et nemad ei andnud mulle piisavat vastust või see mida nad pakkusid ei muutnud midagi.
Minu mure on juba väga kaua kestnud igal aastal ainult see muudab selle välja nägemist. Pikemalt süüvides jõuan ma ikka algusesse.
Tutvusin oma praeguse mehega 10 a tagasi. Elasin oma elu üksi kolme lapsega. minu elmine suhe lõppes väga kohutavalt ja ma ei suutnud enam meestrahvastesse positiivselt suhtuda. Ühel hetkel tuli minu ellu mees, kes oli abielus. Tal olid lapsed ja ta lihstalt veetis minuga aega ( teatrid, hobid, jalutsukäigud jms) Väga viisakas ja meeldiv nagu algsues ikka. Mind vaevas kogaueg mis ajendab abielu meest nii käituma. Olin mures ja ebakindel kuna eelmine suhe lõppes õudustega. Kõik läks aga rahulikul tedasi ja edasi.
Meie süütu suhe kestis pool aastat. Siis oli meil võimalik mitmeks päevaks ära sõita ja nii saimegi lähedasemaks.
Veetsime aega nädalvahetustel sest nädala sees oli ta tööl ja igal õhtul ilusti oma kodus. Aeg möödus nii 4aastat.
Lõpuks hakks ta mulle rääkima et ta enam ei saa seal kodus elada ja paneb oma kodu müüki ning oli valmis minuga leivad ühte kappi panema. Mina kahtlesin selles. Midagi ette ka ei võtnud sest minu aeg koos temaga oli mulle ju meeldiv. Olgugi et see kestis nädalavehtustel. Otsisisme kohta kuhu kodu ehitada, kui lõpusk leidsimegi siis jäi kõik soiku. Sain aru et tal kodus juhtus midagi ja ta mõtles ümber.
Aeg läks edasi umbes nädal ja ta oli jälle platsis. Siis otsustasin mina et ma ei ole mänguasi keda võetakse siis kui teistes ollakse tüdinenud.
Ütleisn konkreetselt et otsustagu ära mida ta soovib. Läks mööda umbes kolm nädal kui ta helistas ja kutsus välja loodusesse nagu midagi ei oleksi vahepeal juhtunud. Mina jälle läksin. Tagasi sõites helises minu telefon ja helistas tema naine et andku ma toru mehele. Ja nii hakkaski edasi olema otsiti oma meest minu telefonist ( nubri sai ilmselt oma mehe telefonist).
Ma lõpetasin suhte ja ütlesin et ma ei taha seda jama oma kaela ja jällegi kordasin et tehku oma asjad korda.
Aasta pärast läksid nad lahku ja me hakkasime jälle koos väljas käima. Kuna tema kodu oli tühi "segajast" olin hiljem mina see kes sõitis pikki maid maha nädalvahetusteks ja jõuludeks sinna.
Meil oli koguaeg väga mõnsu ja kõik oli ülimalt rahulik. Sedasi oli visiit elu meil 1aasta. Ma enam ei saanud oma kulutusi teha kuna mul oli ikkagi lapsed ja ma pidin hakkama edais liikuma teades et nii see enam kesta ei saa. Küsisin siis konkreetselt et mida ta soovib meie suhtest edasi. Kas ta tahab minuga jätkata oma edasist elu või ei ole ta kindel selles. Ootasin vastust mitu nädalat. Kui tuli jälle kõne kuule läheme kalale.
Jälle mina naiivne ja läksingi ja läksin jal äksin kuni jäingi sujuvalt tema juurde.
Kõik läks edasi kummaliselt sest selles kooselust ju kokku ei lepitud.
Talle tundus see sobivat ka , sest ma hakkasin nüüd selle kodu eest hoolitsema.
Ühel päeval kui kohtusin tema lastega. Lapsed olid tal 15 ja 18 tüdrukud. Midagi hullu nende poolt ei tulnud ainutl et ruumi oli vähe. Saime normaalselt läbi kuni sellest sai teada tema endine naine. Siis hakata läbi laste ussitama ja mind selat välja sööma sõnaotseses mõttes. määrtii kodu, lõhuti asju joodi ja öösel tuldi kohati täispeaga isegi meie magamistuppa kallale mulle. Põhjused oli lihsad , et ma koristan ja nad ei leia oma asju ülesse, mis tegelikult olid seal kus olema pidid. edasi läsk aina hullemaks, toodi ka endise naise koer sinna hoiule, mõneks päevaks hiljem nädlateks. Tema tüdrukud koera eest ei hoolitsenud, käidi joomas igal õhtul. Siis toodi pakke sugulastele et sealt saab kätte jne.
Ütleisn mehele et nii ei saa enam see ei ole õige käitumine ja oli slegelt näha et seda tehti minu välja ajamiseks. Selle peale ütles mees et ütelgu ma ise kui mul on midagi öelda ja nii oli iga asjaga mida küsisin või märkasin et on valesti.
Ma siis ütlesin eks naisele et ärgu tehku nii ja kui ta ome koera siia veel toob nädalateks siis on see koer varjupaigas. Öösel pandi elutoas telekas mängima kui kel oli 2 kõik magasid.. mees keelas ainult korra. Kogu jama lõppes alati siis kui mina ütlesin ja kamandasin nad oma tuppa. Tihti lõpes see sellega et mees tuli vahele ja ajas mind minema ning asus tütarde kadunud asju koos otsima või haaks nende järgi koristama.
Vahepeal jõudis noorem tütar rasedaks jääda. Mehe eks naine asus korraldama et nad kogu perega sinna koliksid. Olin seal elanud pool aaastat kui mul hakkas süda vahele jätma, kohutav aeg oli see. Alles siis sai mees aru ja lõi korra majja ning viskas noorema tütre välja.
Nüüd tuli pööre.
See tütar tuli nuttes minu juurde. Me rääkisime elust ja olust ning ma lubasin talle toeks olla. Andsin talle valida et loobugu sellest lapsest ja lõpetagu kool ära ta mõtles sellele ja ta oli kindel et teebki nii, kuni jälle eksnaine ja lapse isa ( olles täskasvanu) hakkasid ussitama. Otsus tehti et laps jääb ja lahendasime asja nii et ta elam minu korteris oma perega ja nii sai ka meiel sela rohkem ruumi, ehk minu laps sai oma toa.
Edasi hakkas vanem tütar jaburdusi tegema. Jõi kogaueg ja suitsetas kanepit ise oles uhke et tal nii lahe isa et midagi ei tee ja kaitseb teda.
Mees oli öelnud et mingu ülikooli.. ma aitasin seda teha ja viisn ta käekõrval kooli. Kõik lõppes sellega et kaks ülikooli jäeti pooleli ja isa maksis kohutavaid summasi õhku. Mindi siis pika jutu pelae tööle ja elati ikka vabalt edasi isa kulul. Kuigi sai öeldud et siis maksab oma arved ise (mobiil, osa sööki, kui soovib midagi erilist ja osatb ise riideid) Ikka oli nii et issiostsi ja tegi ette taha.
Nüüd olin jäle mina paha ja ütleisn et kuidas sa saad nii teha... Kui laps küsib raha mantli ostmiseks tuhat krooni siis ostetakse kaltsukast 25 kroonine mantel ja ülejäänu juukase maha. Mitte mingit tolku ei olnud sest öeldi et äkki see mantel maksiski nii palju. Iga päev mõeldi välja varjante kuidas mind hauda viia ja tehti selgeks et ma olen sissetungija ja elan seal nende isa raha pärast.
Lõpuks sekksu juba mehe ema ja tegi tal silmad lahti oma laset ja tema eks naise osas.
Loodan et sellest algusest on natuke abi kui räägin edasi tänasest seisust.
Võttis aega kui kõik sai korda seal kodus, mõlemad lasped hakkasid oma elu elama ja meie ka.
Minu lastega ta ei räägi üldse ainult siis kui on vaja keelata karjuda või tänitada ja minuga räägib ainult siis kui on vaja küsida midagi materjaalset. ( kas vaja poes käia jne) Kiskus jälle käest ära, sest elame koos kuid samas elame nagu erladi, minu mured on minu ja tema tema omad. Koos asju ei tehta enam. Hakksin siis hobiga tegelema ( metsas, pildistamas, koer sai ka võetud) tundus et rahul jälle kõik.
Alati kui ma tegin kodus muutusi ( kaardinaid vahetada, seinu värvida jms) karjuti mida sa tegid, kui ostsin uued lauanõud karjuti kus vana on jne.
Tema nasie pilt oli ka aasta otsa tema öökapi peal, selle vahetasin lõpuks enda omaga , sellest ei tehtud väljagi.
Aga ikkagi läks asi niikaugele et pisikese tülipeale mis oli kas suhkrutoos, tõstsin jälle midagi ringi või muu vidin öeldi mulle et kui ei meeldi uks on seal.
Lõpusk läks meil seks ka selliseks et tema sai 2 minutiga endaga korda ja kõik. Aga ta oli rahul et tal on kodu puhas soe toit laual. Kodu korras, puhatd riided alati olemas jms
Kui ta jälle ütles et kui ei meeldi uks on seal siis ma ütlesin et kui sa seda tõesti tahad siis ütle seda tõsiselt mitte ära loobi mõtlematuid sõnu emotsiioni ajel.
Ok jälle rahunes. Siis hakati jälle tütarde poolt ja eksnaise poolt susima et vaadaku ta kelle kõrval ta on ja ta on napakas ja elab ainult sinu rahakoti pärast seal jms. (Kordagi ei ole ma raha küsinud) Maksin ka osaliselt tema raseda tütre eest minu endise korteri üüri ka veel.
edasi ma hakkasin rohkem kodust ära olema , jooksmas, trennis, ja metsas. Mul oli kõrval inimesd kes hindasid mind ja hoolisid minust ja mul oli hea olla. Kodus läks ükskord asi nii hulluks et ma jooskin minema sõbra juurde keda tundsin ammu ja nutsin sela terve öö, hommikul tulin tagasi ja ta oli palju parem kuniks neli päeva umbes. edasi alandati mind ja raiuti mulle et ma elan seal rahakoti pärast ja olen muidu sööja. See viis mind niikaugele et ma petsin teda ,mida muidugi ka kohe kahetsesin kohutavalt ja me saime sellest üle kuigi ma olin valmis selle eest sealt ära minema , aga me saime üle ja ta tõesti muutus ja nägi ka minu vajadusi mis olid ainult hingelised. Kõik läks hästi kuid selle kõrval käis paraleelslet ka nuhkimine, arvutites telefonides ja auoga järgi sõites. Midagi enam nuhkida ei olnud sest tegelikult ei ole ma inimene kes oma meest petab ja see on olnud terve mu elu maailma kohutavaim tegu , olin kindel et ma olen üks vähestest naistest kes seda oma mehele kunagi ei tee.
Siis tuli välja ka tema endine tegelik elu. Tema naine oli teda palju aastaid petnud, lapsed jäeti vanaema juurde nädal aega pesemata pesud seljas , lehviti mine ahotellidesse , käidi võõraste meestega reisidel... Kui seda kuulsin siis üha enam hakkan ma mõistma miks me koos aeg aveetsime palju aastaid( ta ei tahtnud sellise naisega elada aga suhet ka ei osandu lõpetada) ja nüüd tegin mina talle sama.
Täan on meil tumm film kodus ja me sööme igaüks erladi, oleme nagu üürilised suures majas. Siin tuleb nüüd see välja et ul on väiskem palk kui temal aga ma ostan oma lastele süüa mida tema sõõb.
Siis kui mul raahd otsas hakkab asi jälle laabuma ja me hakkame rääkiam ja jälle läheb normaalselt kuni pisema riiuni mis lõpeb sama moodi nädalase vaikusega.
Koguaeg kummitab mind et mind ei tahetud sinna tegelikult ja ma olen ise loll ja nõrk et uut elu alustada. Seda on väga raske teha, mul ei ole kodu enam kuhu minna ja mul on kaks last ning kaks koera. . Ma püüan ola parem ja tean et osaliselt on see ka sellest et petsin teda nin mul on iga päev tunne et mulle hingatakse kuklasse ja soritakse mu asju. Aga las sorib kui rahuldust saab.
Alati tuleb tema koju mossi näoga ja hakkb öiendama et miks see nii on ja miks see siin on ja mis tass see siin on ja kuni terve õhtu.Minu laste kallal samuti. Ise veedab ta oma aega 24h arvutis käib ainult söömas ja pissimas. Tev õhtu ta rikub mu tuju ja magama minnes arvab et saab veelk seksi ka. Ma olen täna täiesti ahastuses.
Olen kindel et kui mu mees või tema lapsed või eks naine peaks seda saiti lugema siis tunnevad nad selle ära.
Olete palju mõelnud selle üle, kuidas teie suhe on praegusse olukorda jõudnud, kus tülid tekivad tühistest asjadest, teil on tunne, et teid ei taheta sellesse majja, teile tehakse etteheiteid, et elate mehe kulul ning teie ise olete rahulolematu sellega, kuidas mees teid kohtleb. Kõik see, mida kirjeldate, on toiminud aastate jooksul, kuid tagasi vaadates tundub, et nii mõndagi kõnekat toimus ju juba algusest peale. Praegu ei pruugigi olla kõige määravam anda hinnangut sellele, kas suhte vundament oli õige või vale, oluline on see, mida te praegu tahate ja teha saaksite. Kas usute, et olete valmis suhetele mehega panustama ja kas ka tema on valmis selleks või otsite pigem võimalust suhe lõpetada, kuid ei leia viisi, kuidas tulla toime majanduslikult?
Kui olete seda meelt, et panustada suhtele, siis alustada võiks sellest, et kinnitate seda vastastikku, et tahate midagi ette võtta ja mõistate, et suhte toimimine oleneb teist mõlemast. Kuigi teie kirjast selgub, et olete pettunud ja peate end ebaõiglaselt kohelduks, olete ju ikkagi osaline toimunus. Mitte süüdi vaid osaline. Teie saate väljendada seda, mida peate sobimatuks, ebaõiglaseks, häirivaks jne ja võtta vastutust selle ees, kuidas teie elu kulgeb ja milliseks kujuneb suhe. Te ei pea leppima sellega, millega ei taha ning teil on õigus seista selle eest, mida õigeks peate. Teie reageeringust oleneb, kuidas teid koheldakse. Olgu see teile julgustuseks toimida edaspidi nii nagu õigeks peate. Mitte keegi teine ei tea teie eest seda paremini, mida te antud olukorras tunnete ja läbi elate. Samamoodi ei aita see, kui väita, et mees on süüdi ja teinud midagi valesti. Ka temal on oma vaatenurk ja sellest tulenevad head kavatsused, näiteks hoides oma tütarde poole, püüdes neile hea isa olla, kuid see ei näi teie arusaamadega ühtivat. Praegu võib ta olla samuti üsna ebakindel, ta on kogenud korduvalt petmisi ja kaotanud usalduse ja vajaks selgust.
Niisiis, kumbki teist ei ole hea ega halb, samuti tütred ega eksid. Püüdke leida võimalus esialgu leida rahu selles, et ei otsi süüdlasi, vaid soovite leida viisi, kuidas suhted võiksid toimida nii, et keegi ei tunneks end mahatehtuna, ebaõiglaselt kohelduna ja leida üles see, mis teie suhetes rõõmu teeks. Kui sagedaste tülide kogemus teeb asja keeruliseks, siis kaaluge tõsiselt spetsialisti kaasamist, Sugulased-tuttavad ei pruugi olla head nõuandjad, nad ei ole erapooletud ja lähtuvad sageli vaid oma kogemusest. Praegu vajaksite professionaalset abi näiteks pereterapeuti.
