Saatuse tahtel olen koos mehega, kellel on eelmisest kooselust laps. Alustasime suhet kui ta tegelikult ei olnudki oma eksiga suhet 100% lõpetanud. Ta küll oli välja kolinud aga käis seal aegajalt lapsega aega veetmas.
Aasta hiljem sain teada, et 4 kuud meie suhte algusest pettis ta mind oma eksiga. Jah, meie suhe polnud alguses teab mis kohustustega, aga meil oli selge kokkulepe, et me ei peta üksteist.
Algul sain teada ühest petmisest, seejärel ta lubas, et see oli ka ainuke kord. Hiljem sain teada, et tegelikult ei piirdunud asi ainult ühe korraga. Ma täiesti mõistan, et ta ei olnud sellest naisest veel üle saanud. Aga sellel ajal ta väitis et on ja jätkusuutlikult valetas mulle silma sisse, et pole mind petnud.
Ma armastan teda ja tema armastab mind. Ma andestasin ja tänaseks oleme koos olnud 2,5 aastat. Aga ei möödu päevagi kus ma tema petmisele ei mõtleks. Mõtlen iga päev, et ma ei taha sellist elu. Me sobime väga hästi kokku ja ma tõepoolest armastan teda hingepõhjani, aga kuidas tõeliselt andestada ja unustada? Kui ta mulle nii süütult on valetanud, siis kuidas ma teen vahet järgmistel kordadel kui mul kahtlus tekib?? Ma olen hullumas, ma ei taha seda elu enam, ma vihkan oma elu, aga lahkuda ka ei taha...
Üritan end lohutada mõttega, et see toimus meie suhte alguses, seda enam et tema eelmine suhe polnud tegelikult täielikult lõpetatud...
Teile teeb muret, et ei suuda unustada mehe kunagist petmist, tunnete end kui kahe tule vahel: ühel pool on armastus, teisel pool kahtlused.
Kahtlustades usaldus mõistagi kasvada ei saa, kahtlused söövad ära usalduse ja lõpuks ka armastuse. Armastussuhet ilma vastastikkuse usalduse ja mõistmiseta, ilma soovita andestada on ju tõesti raske ette kujutada. Kirjutategi, et andestasite ning olete oma suhtega edasi läinud.
Mis siis ikkagi takistab petmist unustamast? Miski teie enda minevikus? Varasel lapsepõlvel ja eelmistes lähisuhetes toimunul on ju ikka omad mõjud. Arusaam suhetest, nende toimimisest, ohtudest, boonustest jms on tihti küllalt kindlapiirilised, ja kui me usume, et asjad on nii, siis võime alateadlikult suunatagi oma elu nii, et saada kinnitust oma arusaamadele. Vahel võivad elu jooksul kinnistunud arusaamad ja uskumused häid arenguvõimalusi meie elus takistama hakata, seetõttu on oluline neid märgata, saada neist teadlikuks ning püüda oma käitumist muuta.
Kirjutate, et armastate teda ja tema teid. Sellele vaatamata mõtlete päevast päeva kunagisele petmisele. Selle kirjelduse põhjal tundub, et vähemalt osati tegelete päevast päeva oma suhte õõnestamisega. Mis aitaks selle tegevuse lõpetada? Kui soovite oma suhet säilitada, peaksite valima mõtteviisid ja käitumised, mis aitavad suhet tugevdada. Kas üldse soovite seda?
Kui soovite suhte säilimist, siis peaksite mõtlema, mil viisil need närivad mõtted lõpuni mõelda ja seejärel kõrvale panna. Oluline on õppida endale ütlema: stopp! Ja küsida endalt: kuidas see, mida ma praegu teen (mõtlen, ütlen) aitab minu suhte säilimisele ja ülesehitamisele kaasa? Kui teil on otsus (jah, soovin suhet hoida), siis käitugegi selle otsuse kohaselt.
Üks võimalus, mis aitaks petmismõtted kõrvale panna, on nendest rääkimine. Kui te seda veel ei ole teinud, siis ehk peaksite koos partneriga mõtlema ja arutlema, mis on see, mis viib suhetes petmiseni, kuidas sellest hoiduda, mis on suhetes kõige olulisem jms. Ehk vajate ka rohkem kinnitusi parteri poolt, et petmist enam ei juhtuks, võib-olla ei ole te saanud piisavat tõendeid selle kohta, et partner tõepoolest juhtunut kahetseb. Oluline teema on, milline on see suhe, mida te mõlemad tahaksite üles ehitada ja hoida. Kui kõigest tähtsast saab rääkida, on ka selgem olla. Suhe koosneb ikka kahest inimesest, seetõttu on oluline ka märgata pidevat vastastikkust mõju.
