Olen 40 a. mees. Jätsin kevadel om naise ja 3a. lapse maha. Kolisin ise kodust ära. Põhjuseks oli see, et mul armuke tekkis. Olen selle kõrvalsuhte ammu lõpetanud ja nüüd on mul hakanud kohale jõudma millise seatembuga ma hakkama saanud olen. Kahetsen oma tegu väga.
Lahkuminemise aja ütles naine, et tema minuga enam ära ei lepi. Ta on väga kindlameelne inimene. Üritab minuga minimaalselt suhelda ja ütleb tihti üsna teravalt. Mõnikord nähvab teravalt ka nö. eks pruudi peale, kuigi ta teab, et olen asja ammu lõpetanud. Kardan uuesti andestust paluma minna kuna kardan jälle ei vastuse saada. Mida ma peaksin ette võtma, et uuesti lepitust leida ja mitte järjekordset ei vastust saada. Tahaksin kindla peale minna aga pelgan, et serveerin seda kuidagi valesti.
Poeg on isegi üritanud meid omavahel lepitada aga kahjuks ilma tulemusteta. Ta on naisele öelnud, et emme lepi issiga ära. Ja minule on ka korduvalt öelnud, et lepi emmega ära.
Olen endale pähe võtnud, et ma pean suutma uuesti temaga ära leppida.
Palun aidake oma nõuannetega.
Tänud!
Olete hakanud perest lahkumist kahetsema. Oletan, et olete oma suhete peale palju mõelnud ja nüüd rohkem teadlik sellest, miks need mõlemad suhted ei toiminud.
Nii see on, et kuigi teie oleksite nüüd valmis oma naise juurde tagasi minema, ei pruugi tema selleks valmis olla. Teie kirjast selgub, et ta parema meelega üldse ei suhtleks teiega. Selles olukorras on väga raske teile kiireid ja toimivaid lahendusi pakkuda. Teie võimalus on peamiselt see, et siiralt kahetsete ja väljendate oma valmisolekut suhet taastada. Edasi oleneb palju sellest, kuidas naine sellesse suhtub ja kuivõrd ta teid usaldab. Esialgu on tähtis, et te mõistaksite tema pettumust, et ta sai haiget ja seetõttu tõrjub teid. Teiega suhtlemine meenutab talle varasemat valusat kogemust, millest ta pole ehk siiani üle saanud. Võib ju ka nii mõelda, et tema teravused ja teie vältimine räägib sellest, et ta pole ka ükskõikne.
Teie jaoks on aga praegu raske taluda järjekordseid ei-vastuseid. Võib-olla aga on naisele just tähtis see, et ta saaks esialgu oma ei-vastuste kaudu oma valust ja vihast vabaneda. Kui ta kogeb, et teie olete ikka kindlalt oma soovi juures ja jaksate taluda tema emotsioone, siis selle alt võib välja pääseda ka see, mis teid seoks ja ühendaks.
Kui otsite lepitust ja ootate andestust, siis see ei saa toimuda lihtsalt ja vaid mõne sõnaga vabandades. Naine vajab kindlustunnet, et ta oleks kaitstud tulevikus selliste valusate kogemuste eest. Olukorra teeb keeluseks see, et teil on raske teda ka veenda, et nüüd saaks olema kõik teisiti ja olete oma suhetesse puutuva ümber hinnangud, kui ta teiega suhtlemisest keeldub.
Praegu oleks vaja alustada sellest, et saaksite naisega kasvõi samm-haaval lähendes kontakti hoida. Esialgu väljendage seda, et mõistate teda, tema valu ja pettumust ning tõrjumist. Olge tema jaoks olemas, seda enam, et teil on ühine laps ja pidevaks kontakteerumiseks sellest esilagu ehk piisabki. Kui naine kogeb, et teiele saab loota, teid usaldada, et mõistsite seda, mis enne viis suhte purunemisele ja veendub, et olete valmis muutusteks, siis võib ka temas toimuda muutusi. Vältige süüdlase otsimisi ja keskenduge sellele, milles teie ise saate vastutust võtta.
Kui naine vähemasti suhtleb teiega või veelgi parem, on nõus arutlema selle üles, miks teie suhe enne ei toiminud, siis see on hea märk. Ei ole eriti mõisilik keskenduda armukese teemale, vaid sellele, mis teie suhetes ei toiminud ja mida teeksite teisiti. Edasi võib olla abi ka sellest, et pöördute paariteraapiasse (pereterapeudi juurde), et mitte võtta kaasa uuenenud suhtesse vanu mittetoimivaid mustreid.
