Olen elukaaslasega koos elanud 3a. Kõik algas väga kiirelt ja tormiliset, nagu ikka. Kolisime kokku peale 1 kuu tutvust. Esimene aasta oli üks suur roosa mull, aga siis jäin rasedaks ja kõik hakkas justkui allamäge minema. Minu 6-nda raseduskuu pealt kolis elukaaslane elutuppa magama ja pole siiani pm tagasi tulnud (v.a selleks, et lapse eest hoolitseda öösel). Laps on praegu 1-aastane.
Tunnen ennast väga üksikuna, kui proovin mehega sel teemal rääkida, siis lõppeb see alati riiuga. Ta lihtsalt ei mõista mind.
Esimesed pool aastat ei maganud laps üldse, olin nagu zombi. Ega ta praegu ka suurem magama ei ole, aga vähemalt nii palju ei ärka öösel,kui varem. Päris täispikka ööund pole veel olnud. Öösel mees aitab lapsega, aga alati saan ka siis sõimata, et miks mina midagi ei tee. Olen väsinud, nii väsinud lihtsalt, mõnikord ei suuda end liigutada.
Hakkasin tarbima antidepressante ca 2 kuud tagasi, kuna tundsin, et lähen peast hulluks lihtsalt. See tunne oli kohutav, hirmud paanikahood, magamatus, unetus, pidev masendus. Arvasin, et see on sünnitusjärgne depressioon ja perearst kirjutas rohud välja. Rohkem pole ma oma mure(de)ga kusagil käinud...
Kõige rohkem tunnen puudust mehe toetusest. Kui talle helistan tööpäeva keskel ja kurdan,siis on peamised vastused tema poolt mulle:
-anname lapse ära siis lastekodusse, kui sa temaga hakkama ei saa
-võtame siis sulle lapsehoidja, kui sa temaga ise hakkama ei saa
-mine siis ise tööle ja teeni raha ja ma jään ise lapsega koju, kui sa temaga kodus olla ei saa
Ma tunnen , et olen läbikukkunud emana... Mul on eelmisest abielust ka suurem poeg, kooliealine. Tema oli väiksena ideaalne laps- ei jonni, nuttu, magamata öid ega muidu probleeme. Väiksema lapsega on aga kõik topelt..hambad tulid suure nutu ja valuga, laps on väga iseloomukas ja jonnib palju, ei maga jne.
Tunnen, et ei saa anda endast kõike ka oma suuremale lapsele, see kõik mõjutab ka teda. Ma ei taha olla selline ema, proovin olla parem iga päev..
Aga ma ei suuda enam.. lihtsalt ei suuda üksinda hakkama saada. Võtsin anti dperessante 1,5kuud,siis jätsin pooleli, kuna läks paremaks ja suvi tuli peale ja arvasin, et pole enam vaja. Nüüd on kõik need tunded tagasi-hirmud ja paanikahood.
Armastan oma lapsi üle kõige, aga ei tunnen et ei suuda neist rõõmu tunda nii palju kui tahaksin ja ei suuda endast neile anda kõike, mida tahaksin.
Sooviksin, et mu mees mõistaks mind. Ta arvab, et kujutan omale asju ette ja tegelikult pole hullu midagi. Ütles, et tal on veel hullem masendus tööga ja mis tema siis tegema peab- et keegi peab ju tugev olema ja tema lihtsalt ei näita oma tundeid välja.
Neid asju on veel ja palju... Palun aidake, mida teha.. kuhu pöörduda. Kas peaksin AD edasi võtma hakkama siiski?
Kirjast võib lugeda, et teie toimiv paarisuhe muutus, kui olite kuuendat kuud lapseootel - varasem lähedustunne kippus kaduma ning teie elukaaslane pole sellest ajast teiega jaganud teie ühist voodit (mis paarisuhtes kannab sümboolset tähendust niikuinii).
Tunnete end üksikuna ning vestlused mehega ei ole vilja kandnud.
Olete kaks kuud tagasi perearstiga konsulteerides saanud antidepressantide kuuri, kuna tunnnete end kurnatult, teil esinevad hirmu, paanika ja masenduse hood. Tundes end paremini, katkestasite kuuri ning tunnistate, et tänaseks on kõik negatiivsed sümptomid taastunud.
Kindlasti tuleks antidepressante võtta edasi - ravimite tegelik ja pikemaajalisem toime hakkab tööle vaid vähemalt poole aasta pikkusel tarvitamisel (!). Nagu isegi kahjuks kogesite - on ootus, et 1,5 kuud tarvitades saabub efekt, petlik. Arutage seda kindlasti oma perearstiga!
Mis iganes teie depressiooni on vallandanud - kehvaks muutunud paarisuhe, magamata ööd ja kurnatus beebiga toimetamisel; eelkõige aga süütunded enda kui läbikukkunud ema pärast - palun ärge jääge kauem oma murega üksi!
Kuna olete väga häiritud oma suhetest mehega, soovitaksin ühendust võtta paari- või pereterapeudiga. Infot leiate: www. pereterapeudid.ee ; www. sinamina.ee
Julgustan tulema, alustuseks kasvõi üksi.
Depressiooni ravis annab häid tulemusi kognitiiv-käitumuslik teraapia, vaadake: www.sensus.ee
Loodan, et leiate sobiva spetsialisti abil oma muredele leevendust!