Olen 40a.mees, olnud oma abikaasaga koos 6aastat, meil on 4-aastane tütar ja 2-a.poeg. Pealtnäha nagu tavaline pere, aga omavahelised suhted naisega on päris kehvad, ja tundub, et mul lõpeb jaks, kuidas seda peret koos hoida. Nüüdki taas mu naine lihtsalt ei räägi minuga, põhjuseks, et võtsin laupäeval 2 õlut ja tegin paar suitsu, kodus nimelt, ei kusagil baaris. Aga taas oli vaja leida põhjus, et riielda. ja kus mina olen üdini halb mees jne. Tegelikult on mul naine väga köva iseloomuga, võimukas ja kontollija. Tema arvates teeb tema kõike õigesti, s.t. viga ei ole temas, vaid mees on paha jne. Ei oska enam kellegi poole pöörduda, aga tundub, et ma enam ei jaksa seda sõjatandrit välja kannatada, kuigi laste pärast pean. Toon välja põhilised oma naise jooned: kontrollib kõike, tahab, et kõik oleks täiuslik ja tema "pilli " järgi, kõik peavad tegema nii nagu tema heaks arvab, tema ise paindlik ei taha olla ja ennast ei soovi muuta- näiteks pävaplaanis pannakse kõik asjad paika tema toimetuste järgi. Tal on põhjatu tunnustamise ja kiituse vajadus, röhutab, et tema peab tegema kõike - tema tegevusi ja tegusid peab alati kiitma ja tunnustama. Mingit kriitikat enda aadressil ei talu, solvub kohe. Jagab inimesed headeks ja halbadeks, sõltuvalt kuidas nad temasse suhtuvad -tema meelest. Tal on koguaeg iga asja kohta eelarvamused, ei ole oma eluga kunagi rahul, ei oska nautida pisiasju, igal pool mujal, kus teda pole on rohi rohelisem. Tal on põhimõte, et tema kunagi andeks ei palu ja et tema kunagi ei eksi. Ka süütu märkus või mingi tühine olukord on tihti tema meelest ähvardav ning ta asub rünnakule. Tal puudub igasugune süütunne, teised on kõiges süüdi. Ta ei anna andeks, kui keegi on teda solvanud-haavanud, on pika vihaga ja leiab koha, kus "tagasi teha". Ootab alati erikohtlemist. Ja kui keegi teeb midagi valesti, lihtsalt vaikib, ei suhtle-räägi ja otsib karistusviise ning paneb eksinu "õigesse paika". Loomulikult ei väida, et mina ise midagi valesti ei tee, aga samas ei ole võimalik ka naisega midagi normaalselt arutada. Kuna tema teeb kõike õigesti. Lisan veel , et need samad jooned, mida siin kirjeldasin peavad suuremas joones paika ka tema õe ja ema kohta. Äkki on see pärilik ja kasvatuse vili? Nende peres on vöim ema käes, köïk käib tema pilli järgi, isa on ema tuhvli all ja leiab lohutust alkoholist, ise väites, et siis saab ka tema end mehena tunda. Äkki on mu naine vötnud ule oma emalt sellise peremudeli? Oleme rääkinud ka lahutusest, aga nagu ikka, mis "rääkimisest" siin rääkida ja lahenduse leidmisest, kui ikka mees teeb köike valesti. Käin tööl, tegelen lastega, ei veeda aega baarides, hobiks on kitarrimäng - veedan enamuse aega kodus koos perega. Aga ikka olen paha. Löpuks hakkavad ju meie omavahelised suhted möjutama ka lapsi. Kuidas edasi toimida?
Hän ei koskaan anna anteeksi kokemaansa loukkausta ja pyrkii kostamaan tavalla tai toisella ja on erittäin pitkävihainen
Olettaa erityiskohtelua
Hän mököttää, pitää mykkäkoulua, ja juonii rangaistakseen ”rikollista” ja asettaakseen hänet "oikeaan" paikkaan.
Mõtlemisainet on teil jätkunud. Kindlasti on teil õigus selles, et peremudel, mida lapsena kogetakse, võetakse üle, kas rohkem või vähem. Sellest, millised olid meie vanemad ja nende suhted, oleme kõik mõjutatud, isegi siis kui me selles teadlikud ei ole. Teadlasedki vaidlevad selle üle, kui palju meid mõjutab pärilikkus ja kui palju keskkonna mõju, mille hulka kuulub ka kasvatus. Usun, et isegi kui me saame teatud soodumuse, on siiski ka palju meie enda teha, see on meie enda valikute küsimus, kuidas me elame ja millisele kaasasaadud soodumusele me anname nö rohelise tee.
Hea on aga teada, et kõik ei pea tingimata korduma, st me ei pea ilmtingmata muutuma samasuguseks ja jätkama mitteoimivaid suhtemustreid. Seega, isegi kui teil on põhjust oma 6 aastasele kooselu kogemuse põhjal arvata, et teie naine on pärinud oma emalt teatud omadused ja käitumisviisid, siis ei pea kõik samamoodi jätkuma. Võib ju oletada, et kui teie naine võttis omaks oma ema ja isa vahelise suhtemustri, on jätkamas emada sarnast käitumist, siis sel juhul vajas ta sarnast mees nagu oli tema isa, st meest, kas võimaldab tal olla võimukas ja kontrollija, meest, kes isa taandub ja ei sekku, laseb enda kallal näägutada, enda eest ei seisa, probleemide eest põgeneb. Tema on selles olukorras toimetuleku viisiks alkoholi, see ongi põgenemine.
Mida te oma tähelepanekutest õpetlikku olete teada saanud? Kas olete muutunud meheks, keda naine saab panna „oma pilli järgi tantsima“ ja seejuures ikka teid pidevalt halvustada? Kuidas on nii läinud, et olete valinud endale elukaaslaseks võimuka kontrollija? Kas on midagi, mille poolest on see olnud teile kasulik?
Lõpuks on teil mõtlemisainet selles, mida saaksite teha, kui te pole rahul. Kõik suhtemustrid toimivad kahepoolsuse, st vastastikuse toimimise põhimõttel. Teie näitel võiks öelda, et naine saab olla võimukas, kontrollija, näägutaja, halvustaja , teid mittearvestav siis, kui teie seda omal moel võimalikuks teete. Kasvõi seeläbi, et püüate vaikselt kannatada, teha vaid nii nagu tema on korraldanud ja otsustanud, olles ise rahulolematu. Ma ei arva, et te peaksite tema vastu tingimata „sõtta“ astuma või lahku minema (alla andma, põgenema) kuid praegu pole te ilmselt piisavalt end eest seisnud. Teil on õigus oma arvamusele, teil on õigus mitte nõustuda oma elukaaslasega, teiste lähedastega. Õigupooles ongi täisväärtusliku suhte aluseks see, et me saame vabalt väljendada oma vajadusi, mõtteid ja tundeid ning olla aktsepteeritud sellisena nagu oleme, kogeda vastastikku teineteisega arvestamist. .
Seega teie elu, suhtega rahulolu on suuresti teie enda teha. Teie ise vastutate selle eest, kuidas teid kohelda saab. Kõige ohutum on seista enda eest viisil, mis ei ole ründav ega halvustav teise suhtes. See tähendab, et räägite iseenda nimel, mida tunnete, arvate, vajate jne. ja ei väida midagi hinnangulist teise inimese kohta. Näiteks öelge, et kavatsete täna õhtul puhata, õlut juua. Veel võite öelda, et teile ei meeldi see viis, kuidas teiega räägitakse; et tahate, et teie arvamus arvestate, soovite mõnd asja ise otsutada, eriti teisse endasse puutuvat, olete valmis naisega arvestama, kuid soovite et saate ka ise kaasa rääkida, mida millal teete jne.
Suurema huvi korral soovitan lugeda mõnd suhtlmisoskusi arendavat raamatut, kus on juttu kehtestamisest, mina-keelest, konflikti lahendamisest (vt soovitusi ka meie kodulehelt, nt Bolton, McKay, Gordon jt).
Lõpuks tahan rõhutada mõtteviisi, et olete eraldiseisev isiksus oma arvamuse ja tunnetega, mitte vahend kellelegi võimu teostamiseks. Teil on õigus saada koheldud lugupidavalt ning teie vajadusi arvestavalt.
