Oleme mehega koos olnud 2 aastat.Oleme õnnelikus suhtes.Mees käib välismaal tööl ning tal on ka eelmisest kooselust viie aastane poeg.Sel ajal kui mees välismaal tööl on, olen mina tema lapsega üksi kodus. Laps on tõesti armas ja kutsub mind isegi juba emmeks.Kohe-kohe on sündimas ka teine laps.Laps on planeeritud ja kõik on ilus. Muret teeb aga see, et mees on enamus ajast välismaal ning seni pean olema üksi tema lapsega.Igale poole pean ta kaasa võtma. Mu enda vanemad elavad kaugel, nii et kui tahaksin sinna minna, siis peaksin loomulikult mehe lapse kaasa võtma, sest mehe vanematel on ka oma kohustused ja töö , ning neil keeruline lapsega jääda.Mul ei olegi selle vastu midagi, ma olen ju tema emme ning ma ise olen valinud selle tee.Aga vahest tahaksin lihtsalt puhata ja hinge tõmmata.Olen siiski ju viimast kuud rase ja vajan seda.Mees on paar nädalat välismaal ja ühe nädala kodus. See aeg läheb aga nii ruttu kui ta jälle tagasi peab minema. Masendus tekib peale. Nüüd ei ole ta kindel, et ta isegi sünnitusele kaasa saab tulla, kuna tööd on vaja teha. Ma ei kujuta ette kuidas ma üksi sünnitamisel hakkama saan. Muret teeb ka see, kuidas ma peale sünnitust kahe lapsega hakkama saan. Olen ju ka siis üksi. Olen mehega sellest rääkinud, kuid tema arvates pole mitte midagi hullu kaht last korraga vaadata, sest tema enda laps olevat juba suur ja asjalik.Saan hakkama küll.
Kuid ükspäev mees küsis, et kuidas ma enda arvates hakkama saan kui beebi sündinud on ja kuidas ma tema last lasteaeda hakkan viima. Siis olin küll solvunud, kas see on siis ainult minu mõelda?
Lasteaed on täpselt siin maja kõrval kus elame ja paljud väikesed käivad ise lasteaeda.Ta on ju juba suur küll et oskab ja saab hakkama lasteaeda minekuga.Kui teda viinud olen,siis jookseb küll ees lasteaeda.Kui mehega aga sellest räägin siis ütleb et ei saa teda üksi kuskile lasta,sest eitea kunagi kes lapse ära võib röövida vms.
Lapse vanaema töötab ise lasteaias kasvatajana, nii et tema saaks ju hommikuti last kaasa võtta.Aga selle peale öeldakse et tema ei saa , sest temal läheb siis kiireks.
Ma ei teagi nüüd mida mõelda. Kurb olen. Tundub et minuga ei arvesta keegi.
Ühest küljest vaadatuna olete õnnelikus suhtes mehega, võtnud omaks ka tema poja ja kaasnevad kohustused, teisest küljest kogete ka, et mees ei arvesta teiega piisavalt ning see teeb teid kurvaks. Näib, et kogu vastutus nii poisi kui ka tulevase lapsega seonduvas ongi teil. Muidugi on arusaadav, et ka mees vastutab, kasvõi seeläbi, et kindlustab ühist peret materiaalselt. Teie aga olete pidevalt koormatud, teil ei jää aega piisavalt endale, siis on mõistetav, et olete mures, kuidas uues olukorras kahe lapsega toime tulete. Teie jaoks ongi lapse sünniga seonduvas palju teadmatust, selge on see, et beebiga on piisavalt toimetamist päeval ja ööl ning kahtlemata vajaksite rohkem tuge ning seejuures ka emotsionaalses mõttes.
Oletan, et praegu võib olla kõige raskem just see, et mees ei näi teid sugugi mõistvat. Muidugi on paljud emad saanud hakkama mitme lapsega, kuid siiski vajate eelkõige seda, et saaksite vabalt kurta, kartmata, et mees teie muret ignoreerib või tühiseks peab. Praegu on ta teie eest otsustanud, et asi pole hull ja te nagu ei tohiks tunda muret, ilmselt ka pettumust. Seda, kuidas te end tunnete ja mida vajate, seda ei saa aga keegi teie eest otsustada. Arusaadavalt on beebi sünd suur muutus, kaasneb palju teadmatust, on loomulik tunda ärevust ning seetõttu on ka loomulik, et vajate mehe lähedust ja tuge, et ta oleks osavõtlik ja rohkem osaline pereasjade korraldamisel.
Niisiis, kui teile näib, et teiega ei arvestata piisavalt, siis tuleb sellest kindlasti veel rääkida. Mõelge koos, mis aitaks teil end paremini tunda, kuidas mees võiks rohkem teie jaoks olemas olla. Teie õigus on öelda, kui olete solvunud, pettunud, mures ja vajate vastutuse jagamist. Arutlege sellegi üle, kuivõrd vältimatu on mehe selline töörütm, kas on võimalik sünnituse ajal ja ka vahetult peale seda teha erandeid. Kindlasti on tähtis, et nii teie ise kui ka mees mõsitaksite, et teie heaolu, nii füüsiline puhkus kui ka emotsionaalne seisund, mõjutab otseselt ka beebit. Seega alustama peab sellest, et teiega on kõik hästi, teie suhe on vastastikku hooliv ja rõõmutoov - see on parim ka lastele.
