Oleme abielus olnud pea 16 a, meil on 2 last. Mees on jõudnud ummikusse – töö ei paku rahuldust, kodus on palju pingeid - laste kära ja omavaheline nägelemine, ka omavahelised suhted on jahenenud. Veidi on viimasel ajal parem kuna olen enda suhtumist muutnud ja otsustanud suhet parandada. Aga ma pole veendunud, et mees seda tahab. Tema veedab enamuse aega kodust eemal. Kui temalt otse küsisin, kas ta tahab minuga koos olla, siis sain ümmarguse vastuse, mis ei olnud ei ega jaa. Enamasti vastabki, et ei tea, mida tahab. Et tal pole elus eemärki, ei oska lastega midagi peale hakata, otsib ennast. Õhtuti, kui välja läheb, hämab selle kohta, kuhu ja kui kauaks läheb. Arvan, et päris tihti käib ta ühe kindla naisterahva juures, kes väidetavalt sõber on. Intiimsuhet tundub, et ei ole, aga seal veedab ta päris tihti pikki õhtutunde. Igatsen taga neid aegu, kus me kõigest omavahel rääkisime, kui ei olnud mingeid saladusi. Ja väga teeb haiget see teise naise juures käimine. Arvan, et ei ole ka mõtet seda teemat temaga üles võtta. Olen püüdnud teha kodu meeldivaks kohaks, mitte kritiseerida, mitte solvuda või kurba nägu teha, kui ta õhtul koju ei tule, vaid pigem olla positiivne ja rõõmus. Aga tundub, et tal lihtsalt ei ole minuga huvitav. Mind häirib see olukord, aga mida teha? Muret teeb ka see, et rahulolematus (mis ilmselt sai alguse meievahelistest voodiprobleemidest) on üleval juba aastaid, lihtsalt nüüd on ta leidnud enda jaoks lahenduse, kuidas eksisteerida. Mulle meenub Scarlet romaanist Tuulest viidud, kes lõpuks avastas, et Rhett Butler on see, keda ta armastab, aga oli juba hilja, sest mees oli väsinud aastatepikkusest tõrjumisest. Väga tahaks, et keegi ütleks, kas meie puhul on samuti kõik ilus läbi või on veel lootust mees tagasi saada.
Scarleti näide on tõesti väga ilmekas ja pannud ka teid oma suhte üle mõtlema. Sageli märkame midagi olulist alles siis, kui on oht sellest ilma jääda. See näitab, kui tähtis on anda oma lähedastele igapäevaselt teada, kui olulised nad meile on. Küllap vajate nii teie kui ka teie mees selliseid kinnitusi teineteiselt.
Seda võib juhtuda küll, et jõutakse oma elus punkti, kus motiveerivat eesmärki pole, miski õieti ei innusta, nii tööl kui kodus. Seda enam, kui polegi millest rõõmu tunda, on vaid rahuolematus endas, aga ka abikaasas, seega ka suhted tekitavad pingeid ja kuskil ei tunta end mugavalt, rahulolevalt. Võimalik, et sõbranna, kelle juures mees käib, võimaldab nendest probleemidest eemalolekut, vähemalt nendeks tundideks. See võib ju mõnda aega toimida, kuid pikemas perspektiivis vaadatuna ei lahenda see midagi, pigem probleeme tuleb juurde. Samas võib ju ka olla, et teine inimene mõjubki sedavõrd innustavalt, toetavalt, et leitakse uued eesmärgid ja ka energiat, huvi ennast teostada.
Mida see kõik aga teie jaoks tähendab? Seni olete püüdnud varjata oma häiritust ja muret, mitte solvuda, kui mees koju ei tule ja olla hoopis temaga rõõmus. Millise signaali annab see aga mehele? Kas võib olla, et teie selline vastuoluline käitumine, kui te tegelikult olete ju väga häiritud ja õnnetu, näitab mehele, et kõik on korras ja sellisel viisil võib elu jätkuda. Sel juhul ei ole ju mehe vaatenurgast ka põhjust midagi muuta ega probleeme lahendada. Temale nii ju sobib. Teile aga ilmselt mitte. On küll mõistetav, et püüate igati selle poole, et mehel oleks meeldiv kodus olla, et ärrituv naine pole just see, kellega mees tahaks koos olla, kuid siiski pole ka oma mure varjamine lahendus. Lähtuda tuleks ka sellest, et teil mõlemal lasub vastutus oma suhte eest. Ei ole nii, et üks on süüdi selles, et teine õnnelik ei ole.
Kuidas siis edasi toimida? Eks ikka tuleb kasuks lahtiste kaartidega asjad selgeks rääkida. Nii on oluline rääkida sellest, miks olete püüdnud meest säästa ettheidetest, on vajalik rääkida ka sellest, mida oma südames tunnete, et ei taha teda kaotada, ei teid solvab teise naise juures käimine jne. Looge selleks jutuajamiseks avatud ja sõbralik meeleolu.On ju väga hooliv teist olnud senine takitka, mitte pingied üles kruvida. Nii ka nüüd. Nii tõsiseid suhteteemasid tulekski rääkida ilma halvustamata, süüdlast otsimata, pigem aususele ja vasatastikusele lugupidamisele kutsudes. Seda tulekski välja öelda, et soovite mehele head ja ei hakka teda vägisi kinni hoidma, kuid teile teeb haiget see, et teie vahel pole suhe enam endine. Teie sõnum peaks oleme selge, soovite omavahelist head suhet ilma kolmandata. Teie suhe ei saa muutuda taas lähendsemaks, kui mehel on keegi teine. Samuti tuleks rääkida ka sellest, mis võiks tega teie voodielu vastastikku nauditavaks, kuid enne vajate siiski vastasikku kinnitust, et pühendute oma suhte tulevikule. Niisiis, varjaminine ja rõõmsa näo tegemine kui hing valutab, ei ole lahendus.
Võib juhtuda, et omavahel on selliste tõsiste teemade arutamine siiski keeruline. Sel juhul on kindlasti abi ka paarinõustamisest.
