Tere ! Oleme elukaaslasega koos elanud 1 aasta. Me armastame üksteist väga – väga. Aga alustan algusest, esimene pool aastat oli meie suhe super hea. Saime väga hästi läbi, meil ei olnud mingeid probleeme. Kui nüüd oleme täiesti ummikus. Me ei saa enam üldse läbi. Me ei suuda rahulikult rääkida, me ainult karjume ja sõimame üksteist. Tema suudab veel mingil määral rahulikuks jääda, aga mina ainult sõiman ja sõiman. Ja minuti pärast ma kahetsen , et nii käitunud olen. Vahel lausa ütleme vägagi inetuid asju üksteisele, mida me ei mõtle tõsiselt. Oleme 3-4 korda ka nö. Lahku läinud ( nädalased pausid) , sest enam ei kannata lihtsalt seda olukorda välja. Aga see mis igakord juhtub on see, et lahus olles saame ideaalselt läbi, me räägime üksteisele kõigest, me kuulame üksteist ja oleme nagu üksteise jaoks loodud. Siis me otsustame uuesti proovida.. esimesed paar nädalat on ideaalsed ja siis me oleme tagasi alguses jälle. Kõige hullem on see, et me tõesti armastame üksteist ja me tahame koos olla, oleme teinud tuleviku plaane jne. aga koos olles tundub see nagu põrgu. Ma ei tea mida selles olukorras ette võtta, olen üritanud ennast vaos hoida .. aga tahest - tahtmata juhtub see jälle. Kuidas seda olukorda lahendada ?
Lahkuminekuga ei taha me kumbki leppida !
Teie kirjast ei selgu, mis paneb kaht üksteist armastavat inimest karjuma ja sõimama.
Väga inetute asjade ütlemist ei muuda olematuks nende hilisem kahetsemine.
Loen, et lahus olles saate ideaalselt läbi, räägite kõigest ja kuulate üksteist. Järelikult vihastate mingite kooselu nähtuste/olukordade üle. Tuleb välja uurida, mis need on.
Kindlasti on abi sellest kui räägite üksikasjalikult läbi kooselu reeglid. Analüüsite olukorra erinevust paaril esimesel ja järgmistel nädalatel. Mis toimub? Kes teeb midagi, mis paneb kaaslase teda hetkel vihkama ja sõimama? Mis paneb teid kaotama kontrolli ning ütlema armastatud inimesele inetusi?
Tavaliselt paarid jätavad kooselu reeglid, oma ootused ja soovid läbirääkimata ning usuvad, et armastusest piisab harmooniliseks kooseluks. Kahjuks see pole nii. Oleme ju inimestena väga erinevad, see, mis ühele on loomulik ja hea võib teist ärrtada või olla võõras. Tihti usume, et armastatu teab isegi, mida me mõtleme või ootame. Ka see pole tõsi, keegi ei suuda meie mõtteid lugeda ega vastata väljaütlemata ootustele.
Kui teil ei õnnestu arutelu kahekesi, tasub pöörduda paarinõustaja poole, sest lahkuminekuga ei taha te kuimbki leppida.