Tere, mul on selline mure, et mul on elukaaslane kellega on mul 1,5 aastane poeg ja esimesest elukaaslasest on 7 aastane poeg, elame neljakesi pereelu,mees käib tööl peaaegu igapäev ja tal on väga pikad tööpäevad, mina olen pisikesega kodune ja vanem poeg käib koolis, rutiinne elu. probleem siis seisneb selles, et mu mehel on aegajalt vihahood, teine kord ütlen midagi enda jaoks ebaolulist mille peale ta võib nimodi ärrituda, et peksab elamise sassi, viskab asju, tuleb mulle kallale ühesõnaga, ta ei ole otseselt mind peksnud rusikatega, aga pigistab ja teeb haiget, teda apsoluutselt ei morienda, et meie pisike poja on mul samal ajal süles ja röögib kuna ta on endast väga väljas, mees ikka tegutseb edasi, karjub et olen täielik mõtetu, ütleb ähvardavaid asju, et panen teid tuppa kinni jne. sellised vihahood tekivad viimasel ajal üsna tihti, pean ennast väga kontrollima, nii kui ütlen midagi väga äkiliselt või halvasti tema pihta sisi võib tulla see vihahoog jälle. lapsi ta muidu väga armastab ja hoiab,ta ei suitseta ja tarbib väga väheses koguses alkoholi. ma lihtsalt ei oska midagi peale hakata, olen rääkinud et ta vajab abi ja ta teab seda isegi. alati kui tal see hoog hakkab üle minema siis ta on natuke oma ette ja siis tuleb jälle palub andeks. muidu me ikka armastame üksteist ja meil on rahulik ja tore pere ja kodu, va tema vihahood, mis ükskord võivad lõppeda väga kurvalt nii minul kui meie lastel. Kuhu peaksin kiiremas korras pöörduma, või mida tegema?
Ette tänades!
Te olete väga keerulises olukorras. Olete loonud pere, teil on lapsed, armastate oma meest, kuid mehe vihahood on muutunud kontrollimatuks ja vägivaldseks. Võib ju oletada, et vihahool on oma käivitajad, nt ütlete, midagi, mis talle ei meeldi. Samuti on vägivaldsusel ka seletused ja põhjused, mis on kindlasti sügavamad kui hetkel toimuv. ka võib olla, et vihahoogude vallandumised, nende sagenemised võivad olla mehe sees kuhjunud pingete tulemuseks. Kuid kõik see, mida me ka oletame või teada saaksime, ei õigusta mingil moel vägivaldseks muutumist või teiste ähvardust ja hirmutamist. Igal juhul on see rünnak nii teie, kui ka laste vastu. Ka nemad näevad-kuulevad neid olukordi ja see on neile traumeeriv.
Teil on kahtlemata õigus, et vaja on abi ja probleemiga tõsiselt tegeleda. Väga oluline on, et mees ise ka probleemi näeb ja siit edasi, et ta ka midagi ette võtaks. Toetage teda sellel teel, pakkuge koos spetsialisti poole pöördumist. Ma ei oska kirja teel öelda, kuhu oleks parim pöörduda, kuid kaaluda võite nii psühhiaatri poole pöördumist, kui ka pereteraapiasse.
Kindlasti ei tohiks jätta vägivaldsusega seotud probleeme lahendamata. Täiesti põhjendamatu oleks loota, et see läheb ise üle, isegi siis, kui rahulikel hetkedel mees seda lubab. Ta võib olla tõesti tahaks, kuid ilmselgelt on talle liialt raske.
Mida te ka ei ütleks või teeks, ei ole teie süüdi mehe vägivaldsuses, on see siis füüsiline või verbaalne. Seega, peamine, mida te saaksite teha nii mehe, laste kui ka iseenda heaks, on mitte leppida olukorraga ja otsida lahendusi.
