Minu mure seisneb selles, et ma ei oska ennast kehtestada, maksma panna. Oma mõtetes teen seda tihti, aga ma ei suuda millegipärast reaalselt seda teha.
Ma olen elukaaslasega koos olnud kuskil 2,5 aastat. Mul on eelmisest suhtest 4-aastane tütar ja praegusest suhtest 1,6 aastane tütar. Esialgu elasime mehe vanemate juures, eelmisel suvel kolisime omaette. Peale kolimist uskusin, et mees saab aru, et ta tahtis peret ja peab olema osavõtlik. Et on vaja reaalselt koos vastutada ja koos lapsi kasvatada. Varem ta käis mustalt juhutöid tegemas. Arvasin, et ta saab aru, et peab püsivalt ametlikult tööle minema, aga ta vist arvab, et see läheb mööda. Mina olen emapalga ja toetuste kõrvalt püüdnud kõikvõimalikel viisidel lisaraha teenida ja püsivat tööd leida, mis tööaja poolest laste kõrvalt sobiks. Mulle nagu tundub, et ma tema arvates peaksingi üksi kogu meie peret ülal pidama ja kodus ka kõik ise ära tegema.
Ma tunnen, et see hakkab minu elujõudu välja imema. Olen püüdnud talle asju selgitada, ka ta ema on püüdnud, aga ta nagu ei kuulakski kedagi. Lastega kodus ta ka olla ei taha.
Kuidas ma saaksin oma blokeeringust üle ja õpiksin enda eest seisma? Seda enesekehtestamist pean silmas ka muudes suhetes(töösuhted jms) mitte ainult kodus.
Ma saan teie kirjast aru, et kogete aina rohkem, et suurem osa vastutusest on teie õlgadel ning soovite seda muuta. Olete püüdnud selgitada ja samuti teie ämm, kuid see ei ole aidanud. Tunnete vajadust õppida paremini enda eest seisma.
Enda eest seismise esimene samm on enda vajaduste ja tunnete teadvustamine. Kui teate, mida vajate, siis on lihtsam ka enda eest seista. Enesekehtestamine on eneseväljendamise üks võimalus. Endale olulistest asjadest (tähelepanekutest, mõtetest, tunnetest, vajadustest) on võimalik rääkida erineval moel, kuid on üks oluline tegevus, ilma milleta ükski eneseväljendamine ei toimi, on kuulamine. Selleks, et teie mõtted jõuaksid sinna, kuhu te soovite, tuleb aidata avada see koht. Kui tahate, et teie mees teid tõesti kuulaks, on vaja, et ta avaneks. Inimesed avanevad, kui nad tunnevad end turvaliselt. Emotsionaalne turvalisus tähendab aktsepteerimist ja empaatiat. Oluline on, et teine tunneks, et teda püütakse mõista just sellisena nagu ta on. Vältida tasub hinnanguid, etteheiteid, sildistamist, kriitikat jne.
Teise inimese mõista püüdmine ei tähenda seda, et te enda vajadustes peaksite järeleandmisi tegema. Igas abielus tuleb ette aegu, kus vanal viisil enam ei saa ega jaksa ning siis on vaja mõlemal partneril rääkida oma ootustest ja otsida mõlema vajadustele sobivaid lahendusi. Hea, kui saaksite võtta aega ja lapsed kellegi hoida anda ning rahulikult kuulata teineteise vajadusi. Enne lahenduste otsimist tasuks lihtsalt rääkida vajadustest ja tunnetest seni, kuni mõlemad tunnevad, et nad on teise poolt kuuldud ja mõistetud. Alles seejärel tasub lahendusi otsima hakata. Ka mehe jaoks võib olla vastutus hirmutav ning sel juhul on hea, kui ta saab sellest turvaliselt rääkida.
Vahel on abiks ka pereterapeudi poole pöördumine, et vaadata, kuidas selline muster peres töötab ja kuidas seda muuta. Pereterapeudid töötavad ka meie perekeskuses. Pereterapeutide Ühingu kodulehelt on võimalik üle Eesti töötavate pereterapeutide kontakte leida.
