Tere!Oleme mehega koos olnud peaaegu 3 aastat.Kahel korral oleme üritanud last saada,aga kahjuks mõlemad rasedused peetunud.Üks alles hiljuti- nädal aega tagasi (!!!
Ma lihtsalt ei tea kust ja kuidas alustada..arvasin,et seekord kergem,aga tundub,et eksisin!Olen suures masenduses.Lisaks eile mu mees esitas mulle küsimuse,et mis meist edasi saab?Siis ma küsisin,et miks ta nii küsib,et mis teda vaevab.Tema aga vastas,et meie suhe ..Kuigi paar nädalat tagasi oli meil teema meie tulevikust ja me mõlemad vastasime teineteisele,et tahame koos olla igavesti.Saada lapsi jne..(siis olin veel rase).Ja nüüd siis äkki sedasi.Ma nii kardan.Ma ei taha teda kaotada.Miks ta nii käitub?Küsib?
Tunnen samas nii süüd,et olen mina süüdi,et rasedused peetunud.ja et äkki ta nüüd arvab,et ma pole piisavalt hea tema jaoks,et ei suuda last ka lõpuni kanda.Mida ma teen ???Kuidas ma peaksin temaga rääkima?Mida üldse sellest mõelda?Kas see reageering sellele,et oleme alles lapse kaotanud ja..oh,ma ei tea!!!
Teie kirjast selgub. et olete paarisuhtes olnud juba kolm aastat ning selle aja jooksul olete kahel korral püüdnud last saada, kuid kahjuks ebaõnnestunult. Alles eelmisel nädalal peetus teie teine rasedus.
Ütlete, et arvasite asi seekord kergem olevat, aga eksisite.
Kogu teie sõnumist kostub sügavat meeleheidet ja masendust katkenud raseduse pärast, mis on teie elu tabanud ootamatu traumaatiline sündmus- ja seega kriis. Kirjeldatud sündmus on olnud teile raske kogemus nii emotsionaalselt, psühholoogiliselt kui füüsiliselt- eriti, kui olite planeerinud raseduse ja laps oli teie perre oodatud. Antud olukorras on tegemist kaotusega ja iga kaotus toob kaasa leina.
Kui inimene leinab, siis läbib ta aja jooksul (igaüks individuaalselt) leinaprotsessi erinevad faasid, milleks on šokifaas, reaktsioonifaas, läbitöötamisfaas ning lõpuks kohanemine uue olukorraga.
Kirjutate, et tunnete süüd- et olete süüdi selles, et teie kaks rasedust on peetunud ning kahtlete, kas olete piisavalt hea oma abikaasa jaoks, kuna ei suuda last lõpuni kanda. Süütunded on traumaatilise kriisi reaktsioonifaasis (algab umbes 48 tundi peale sündmust) vägagi tavalised, nagu ka kõik teised negatiivsed emotsioonid ja sellel ajal üritab inimene tavaliselt juhtunut mõista. Kuna tunnete poolel on ülekaalus just negatiivsed emotsioonid ja kriisi läbiva inimese mõtlemisprotsessid on hõivatud peamiselt toimunud sündmuse meenutamisega, võib see olukord ka suhted proovile panna.
Selles olukorras vajab inimene eelkõige mõistmist, toetust ja ärakuulamist. Eelkõige saab seda pakkuda lähedane inimene, kuid kuna lapse kaotus puudutab ju teid abikaasaga mõlemaid, siis ka tema läbib praegu kriisi, - ning sellega on seletatavad tema küsimused/kahtlused teie ühise tuleviku osas. Seega on teie pere kriisis ja vajab abi.
Abi saavad pakkuda teie lähedased ja sõbrad, kuid antud juhul julgustan teid pöörduma kiiresti raseduskriisi nõustamisse, milline tegeleb just olukorraga, "kus väheneb naise, mehe ja nende lähedaste toimetulek füsioloogiliste, sotsiaalsete ja psühholoogiliste muutustega või traumaatiliste kogemustega, mis on seotud rasestumisega, raseduse katkemise või katkestamise, lapseootuse, lapse sünni ning emaduse ja lapsevanemaks kasvamisega". Vaadake: www.rasedus.ee
(!!!