Siit tuleb pikk lugu, aga loodan, et keegi oskab mulle nõu anda ning selle läbi lugeda...
Olin 20, kui kohtasin meest, kes suutis minu kalgi südame sulatada. Kõik eelnevad suhted meesterahvastega ei ole minus mingeid emotsioone tekitanud, ma ei olnud ka kellegagi intiimses vahekorras olnud. Ma ei suutnud kedagi ka usaldada. Kuid Tema puges mulle südamesse, isegi liiga sügavale vist. Praegu olen 23 ning mees on 40.
Ma sattusin oma esimesel kutseõppe aastal saatuse tahtel praktikale ühte turismitallu Saaremaal, kohta külastades oma kursusekaaslastega oli Tema ka seal. Ma nägin teda vilksamisi, kui mina jäin talle meelde. Ta tegeles seal uue hoone projekteerimisega ning sattusime ükskord majadest rääkima. Nägi, et mulle pakkus asi huvi ning andis oma kontaktid igaks juhuks. Paaril korral rääkisime veel, kuid sinna see jäigi esialgu. Tal oli tol ajal suhe ka ühe töötajaga seal, seega hoidsin distantsi. Suvi sai läbi ning oli aeg jälle kooli minna, Teda ma suve lõpus ei näinudki enam, kuigi hinges tahtsin.
Ja siis ta helistas mulle, ma olin nii erutatud sellest. Ta pakkus mulle kooli kõrvalt tööd, tegeleda klientide otsimisega ning õppida projekteerimist. Selgus siis, et ta elab töö ajal vanemate kodus sealsamas, kus kutsekoolis käin. Nii siis veetsingi mõned õhtud Tema juures, pinget meie vahel oli tunda koguaeg, kuid Ta ei üritanud midagi. Käisin vahest ka tehases ehitust vaatamas. Siis ükskord interneti teel küsis ta mu käest, kas tulen talle naiseks. Ma oli segaduses, ütlesin talle, et tal naine ju olemas. Ütles, et varsti lahutavad. Ta oli mulle rääkinud eelnevalt, et nende suhted on halvad. Kokkuvõttes andsin endale võimaluse... saime järgmine õhtu kokku ning ta meeletult kallistas mind ja suudles. Mõni õhtu hiljem kaotasin talle oma süütuse, ta ei teadnud, et ma pole ennem meestega olnud. Nii siis meie suhe areneski, ta kolis töökohale lähemale ning hakkasin oma nädalavahetusi seal veetma. Lõpuks olin juba ettevõtteski tööl tema assistendina. Aga nädalavahetused veetis mees teises linnas, oma teises kodus. Ta ütles, et on korteris vaid siis, kui tema naine ära on või siis veedab ööd vana töökaaslase juures projekteerides. Ta käis koguaeg mingeid toimetusi tegemas seal. Ma usaldasin teda pimesi.
Poole aasta pärast lahkus ta töölt lahkarvamuste tõttu ülemusega, mina läksin oma pere juurde ja tema oma koju. Ma sain endale töö vanas tuttavas turismitalus, ei saanud ju lihtsalt passima jääda. Mees tuli mulle külla paariks päevaks, veetsime koos ilusad päevad, siis pidin paariks nädalaks tööle minema. Selle aja jooksul suutis ta leida uue töö, uues linnas. Ka korter tuli töö poolt. Ta ei käinud ka oma teises kodus enam, ainult väga harva. Aasta aega olin tööl läbi piina, sest tahtsin mehe juures olla, temagi igatses mind, igal õhtul rääkisime Skype’i kaudu. Ta tuli mulle alati praami vastu. Aasta pärast tulin töölt ära ja läksin uuesti õppima, majanduslikult oli meil ikka veel raske, kuna tööl ei olnud kõik hästi.
Pool aastat tagasi leidsin läbi juhuse mehe postkastist kirjad tema naisele. Need olid kirjutatud meie suhte ajal ning sisu ei kannata päevavalgust. Mees oli ära jälle tol päeval, matustel. Ma ei maganud terve öö, ma ei saanud aru, mis ma valesti olen teinud ja millega selle ära teenisin. Olin julm ja saatsin sõnumi, mind ei huvitanud, et ta tol hetkel kedagi mattis. Ma mõtlesin, et teen endale lõpu peale... ta tuli koju ning seletas, et tal naisega klaarimata asjad, varad. Meelitades püüdis lihtsalt naist vaos hoida. Vandus, et ole mind petnud. Aga kahtlused jäid hinge ikkagi ning kontrollimise vajadus aina suurenes. Avastasin jutuajamised naise sõbrannaga, kus mees mind maha vaikib ja ütleb, et on vallaline. Jälle selgitus, et meelitab, kuna see talle vajalik inimene. Rahunes kogu teema jälle maha, kuid siis pidi mees tööasjus Soome minema. Suhtlesime õhtuti jälle Skype’i teel, aga ta oli kuidagi nii kauge, rääkis tööst ja oli väsinud. Tal oli ka terviseprobleemid sel ajal. Nädala möödudes tuli tagasi ning puhkas paar päeva kodus. Läksin kah ühel päeval tema arvutiga internetti ning nägin, kuidas tema naine Skype’i sisse logis. Seda kontakti ei olnud seal ennem, ma ei teadnud, mida teha. Kõik eelnev tuli jälle meelde ning vaatasin, millest nad rääkinud on. Ühesõnaga samal ajal, kui mees minuga rääkis Soomes olles, tegi tema naine talle videokõne vahendusel striptiisi. Eks seal oli veelgi jutte, mis jälle päevavalgust ei kannata. Ja jälle samad vabandused. Aga mitte ühtki kahetsevat sõna Tema suust, hiljem ütles vaid, et tegi valesti. Ta ei ole vabandaja, tema arvates need sõnad ei tähenda midagi. Aga jah kõik tema seletused on vasturääkivusi täis, seega tegingi väga rumala teo. Kirjutasin naisega Tema nime alt ja küsisin rõveda jutu sees, millal neil viimati vahekord oli. Ei mäletanud täpselt, aga sel aastal ikka. Ma tahtsin surra, siiani tahan, kuna asjad lähevad aina hullemaks. Meil oli väga jube tüli sellest, kuid ma ei läinud ka ära, kuna asjad jäid lahtiseks, tahtsin kindel olla, ennem kui mingi lõpliku sammu teen.Ta magas mitu ööd teises toas ega rääkinud minuga, muutis ära kõik paroolid oma arvutis. Mul oli esimene psühhiaatri vastuvõtt paari päeva pärast, siis me juba suhtlesime. Ta küsis mu käest, kas ma tõesti arvan, et ta on mind lihtsalt ära kasutanud. Muidugi tunnen end madratsina pärast seda. Õhtul kodus võttis ta mu kaissu diivanil ning üks asi viis teiseni. Ma kartsin rohkem, kui meie esimesel korral. Ei tahtnud rohkem haiget saada. Aga ikkagi jäid asjad nii nagu olid... mitte mingeid selgitusi.
Mõtlen pidevalt sellest, et mind ei ole kellelegi vaja. Kuidas selline ilus suhe saab ühe inimese poolt nii vale ja mäda olla? Ma olen üritanud neid asju temaga selgeks rääkida, et ta ütleks, mis täpselt toimub, aga iga kord ta solvub ja saab vihaseks. Kas olen ma siis tõesti nii vale, kui küsin, mis asju ta oma naisega korraldab. Ta ütleb, et ei peaks tema minevikus torkima, kuid see on ju praegune elu paralleelselt minuga. Ta ütleb, et selle aastaga saab kõik korda, kas ma siis lihtsalt ootan ja lähen hulluks oma mõtetega. Olen nii palju võimalusi peas läbi mõelnud. Ma ei taha oma mehest ilma jääda, tunnen, et ta hoolib minust. Räägib tulevikust, lastest. Ta on ideaalne, kui välja arvata eelpool olev lugu. Kahjuks on ta ka meeletult uhke, tema mind juba tagasi paluma ei hakkaks, selle pärast ei ole ma ise ära läinud. Ootan mingit lahendust. Mis suunas peaksin edasi liikuma, ma ei oska enam lihtsalt. Olen võimeline auto ette hüppama, et need piinad lõpetada...
Marian, teie kirjast saan aru, et olete olnud mitu aastat intiimses suhtes mehega, kellele te oma südame avasite, kuid nüüd olete pettunud, kuna selle mehe esialgsed sõnad ei lähe kokku tema tänaste tegudega. Teie sees on vastuolulised tunded. Ühelt poolt te ei taha mehest ilma jääda, kuid teiselt poolt tahate lõpetada selle olukorra, mis on täis teadmatust ja usaldamatust. Soovite leida tee, mis viiks edasi selguse ja rahu poole.
Esiteks tahan öelda, et on täiesti loomulik, et iga suhte esimesel perioodil näevad partnerid teineteist vaid teatud küljest. Pole võimalik näha teist inimest kohe sellisena nagu ta tõeliselt on. Armumine ongi nii tugev ja ilus tunne seetõttu, et leitakse keegi, kes meeldib ja kuna tema kõiki külgi veel näha pole, siis ei pruugi ilmneda ka suuremaid probleeme. Iga suhe liigub edasi ja inimesed õpivad teineteist rohkem tundma ning siis hakkavad ka ilmnema need omadused ja tegemised, millega ei pruugi olla lihtne leppida. Sellises suhte etapis lähevad paljud paarid lahku. Paljud inimesed lihtsalt ei sobigi kokku, kuna nende eesmärgid elus, tegelikud väärtused ja hoiakud on erinevad. Kui aga partnerid leiavad, et nad suudavad ja tahavad leppida oma partneri nö nõrkustega, siis saab suhtes tekkida tõeline lähedus, usaldus ja armastus.
Võite endalt küsida, kas teie suhe on jõudnud sellesse etappi, kus te olete hakanud nägema oma partneri varasemalt varjatud käitumisi, väärtusi ja vajadusi?
Hea suhte alustaladeks on igasugune turvalisus. Ideaalis peaksid partnerid kogema, et nad on teise poolt mõistetud koos oma vajadustega, mõtetega, emotsioonidega jne. Partneritel võiks olla ka turvalisus ka ühise tuleviku suhtes. Turvalises suhtes saab tekkida lähedus, mis tähendab, et partnerid saavad teineteisele rääkida oma päris tunnetest, unistustest, ideedest. Lähedus tekib avatusest ja selleks on vaja turvalisust. Turvalisus tekib kui me ei anna hinnanguid ja püüame mõista teise poole vajadusi. Muidugi on vaja läheduse loomiseks näidata väga selgelt ka oma vajadusi. Kui vajadused on rahuldamata, siis tekibki rahulolematus.
Teie kirjast sain ma aru, et teie rahulolematus on kasvanud päris suureks. Teie suhtes on olnud ka palju ilusat, kuid paistab, et tänaseks on puudu siirast avatusest ja aktsepteerimisest? Võite endalt küsida, kuidas teie ise ennast selles suhtes tunnete ja millised teie vajadused on rahuldamata? Kas saate siiralt oma vajadustest rääkida mehele? Kas tahate ja suudate aktsepteerida mehe vajadusi ja elustiili? Kas saate oma mehega rääkida erinevatest ootustest, mis teil suhtega seoses on – lapsed, elukoht, abielu, hobid, raha, elu kümne aasta pärast jne?
Suhted aitavad meil ka iseennast paremini tundma õppida. Kui tajute, et olete mehega liiga erinev, siis te saate vähemalt enda kohta palju teada, mida te enne ei osanud teadvustada. Mida teadlikumaks inimene enda suhtes saab, seda suuremaks kasvab tõenäosus, et ta leiab endale kaaslase, kellega vajadused ja väärtused sobivad.
Kirjutasite veel, et mees räägib igale naisele erinevat juttu (tema naine, naise sõbranna ja teie). Selliseid inimesi on palju, kellel on raske olla siiras ja aus erinevate inimestega ning siis näidataks igale inimesele endast pisut või päris erinevat nägu. Kuni selleni, et elatakse erinevaid elusid paralleelselt. Selliste inimeste elud muutuvad tõenäoliselt keeruliseks, kuid neile tundub aus olemine veel keerulisem. On väga väike tõenäosus, et sellised inimesed muutuvad. On teada juhtumeid, kus inimesed on hakanud tegelema väga teadlikult enesearenguga ning soovivad muuta oma suhted ausateks, kuid seda ei juhtu tihti.
Teie võite küsida endalt, kas jaksate ja tahate sellise inimesega edasi elada/suhtes olla, kellel ongi mitu paralleelset elu?
Sain kirjast aru, et selle mehega oli teil esimene oluline suhe. Seega õppisite te ka ennast naisena tundma selle mehe kõrval. Kui naine ei ole veel teadlik oma vajadustest, siis on loomulik, et võib tekkida suhe mehega, kes ei arvesta tegelikult naise vajadustega. Kuid tänaseks olete te saanud palju teadlikumaks sellest, mis on teile tähtis ja mida vajate. Mida rohkem te ise julgete oma vajaduste ja väärtuste juures ausaks ja selgeks jääda, seda suurema tõenäosusega leiate partneri, kes julgeb samuti nii teie kui teistega aus ja selge olla.
Kokkuvõtteks soovitan teil enda vajadustes ja ootustes selgust luua. Kui te ei ole seejärel veel kindel, kas soovite seda suhet jätkata, siis tasub rääkida väga siiralt mina-keeles oma vaatenurgast ja oma vajadustest mehele. Kui te ise olete kindel, millega olete nõus leppima ja millega mitte, siis saab teil mehega rääkides ka selgemaks, millised võimalused on teie ühisel tulevikul. Kas tema on võimeline teid mõistma ja teie vajadustega tegelikult arvestama? Ja kas teie olete valmis teda mõistma, nii nagu ta on? Kui otsustate selle suhte lõpetada, siis tasub sellest võtta endaga kaasa nii õppetunnid kui ka see ilus, mida kogesite. Kõik see ilus, mida teie olete kogenud on siiski teie oma ja see ei kao kuhugi. Kui te olete armastanud, siis järelikult on teie süda võimeline armastama. Olles nüüd teadlikum on teil tulevikus võimalus kohtuda inimesega, kes ka peale esimest muljet ja tutvust teile meeldib ning teie armastust ja tähelepanu väärib. Võib ka juhtuda, et mees ei soovi teist loobuda ja otsustab muutuda ning luua ausad suhted kõigiga, kuid seda peab näitama elu, mitte sõnad. Tavaliselt on selliseks muutuseks vaja terapeudi või psühholoogi nõu ja tuge.
Soovin teile selgust ja hoolimata kogetud valust, siiski avatud südant!
