Eile siis saabus mullegi tõe hetk. Mees, kellega 10 aastat koos elatud käib aeg ajalt kõrvalhüppes. Lisaks on selle ajaga igaõhusest õllpudelist öine viinapudel saanud. Igal ööl. Aasta aega olen püüdnud suhet parandada ja pole kahtlustki tekkinud, et teine naine võiks mängus olla. Tänaseks juba selgunud, et juba 4 aastat tagasi koos naistega komnadeerinugus käinud.
Hing on haige ja ei oska midagi edasi teha. Tema tahab kasvatada koos minuga oma last ja elada edasi meie juures. Aga mingit kehalist lähedust ei taha. Ega enam ei soovi minagi. Laps on neljane ja armastab oma isa väga. Kodusõja lahinguid me ei pea. Nõutu olemine. Mis edasi .... Kas uurida veel tuttavatelt? Kas elada lapse pärast ja teha head nägu, sealjuures no sex? Või minna kohe lahku?
Olete raske dilemma ees ja nõutu, mida edasi teha. Niisiis, mees on öelnud, kuidas tema tulevikku näeb ja mida tahab. Aga Teie? Ma saan aru nii, et see Teid ei rahulda, tegelikult soovite teistsugust kooselu. Te ei pea leppima sellega ja, kui Te veel ei ole rääkinud, siis tuleb maha pidada üks pikk ja tõesine jutuajamine sellest, mida Teie tahate ja vajate, et end hästi tunda.
Soov koos elada ja arvestada vastastikku teineteisega on väga oluline, mõlemad peavad rahul olema ja end hästi tundma – see on ka lapsele parim.
Soovin Teile julgust ja järjekindlust seista oma vajaduste eest.
Kas uurida veel tuttavatelt? Kas elada lapse pärast ja teha head nägu, sealjuures no sex? Või minna kohe lahku?